Kuressaare kohtumaja juht lahkub ametist

“Igal asjal on oma aeg. Tunnen, et olen viimastel aastatel veidi ära väsinud, tööjõudlus ei ole enam see,” ütleb lisaks kohtunikuameti pidamisele viimased neli aastat ka kohtumaja juhtinud Külli Mõlder. “Töös asendamatuid ei ole. On juba aeg veidi rahulikumalt võtta ja tegeleda just endale meeldivate asjadega, mida töö kõrvalt eriti ei jõua.”

Sestap esitas ta ametist lahkumise avalduse, mille president Kersti Kaljulaid 4. märtsil rahuldas. 28. aprillini kestva konkursiga otsib riigikohus Kuressaarde uut kohtunikku, kes asub ametisse aasta lõpul koos kohtunike Kristel Pedassaare ja Reena Undrestiga.

1993. aastani töötas Külli Mõlder juristina ja ütleb, et kohtusse sattumine oli veidi juhuslikku laadi ja seotud parema sissetuleku otsimisega. “Konkursikuulutust nähes mõtlesin, et tegu on suhteliselt täpse suunitlusega tööga ja palk oli oluliselt parem, kui sel ajal juristina,” räägib kohtunik. “Kui õigesti mäletan, oli meid kolm inimest kohale ja presidendi kantseleile esitati valikuks kaks.”

Ta alustas Saare maakohtu koosseisus halduskohtunikuna. “Töötasime veel vanas majas (praegune Arensburgi hotell – toim), mille pool vahelagedest esimese minu seal töötamise nädala jooksul ootamatult sisse kukkus,” meenutab kohtunik, kes pidas istungeid oma kabinetis.

Tihti pidi kasutama vanne, et vihmase ilma korral katusest läbijooksvat vett kinni püüda ja nii kohtunikud istusidki, veevann kahe laua vahel vihmavett püüdmas. Kantselei lagi seisis postide peal, et mitte rahvale juhuslikult pähe kukkuda. Otsuseid kirjutasid kohtunikud käsitsi ja kuna alguses oli kogemust vähe, tuli mustandeid mitu korda ringi kirjutada. Majas oli üks arvuti, mida jagati kolmekesi, hiljem nelja peale.

“Siis tuli uus maja, mis sel hetkel tundus suur luksus, tulid arvutid iga kohtuniku lauale. Nüüd on maja juba 20 aastat vana ja hakkab ajale jalgu jääma,” nendib Külli Mõlder.

Kui halduskohtunikud Saaremaalt koondati, asus Külli Mõlder tööle põhikohtunikuna. Et halduskohtuniku koormus oli väike, hakkas ta juba enne seda lahendama lihtsamaid tsiviilasju. “Suur edasiminek oli see, et otsuseid sai kirjutada arvutis. Kes mõlemat moodi teinud, teab, milline on erinevus,” märgib ta. 

25 aastaga on Külli Mõlderi sõnul väga paljud seadused muutunud, neid on juurde tulnud ja vahel tundub, et muutused ei ole alati paremuse poole viinud.

“Päris lihtsaid asju on oluliselt vähemaks jäänud, kuna tööle rakendus maksekäsukeskus. Samas on asjad läinud keerulisemaks ja teinekord võib pealtnäha lihtne asi keeruliseks minna. Näiteks elatisevaidlus, kui sinna juurde tuleb hooldusõiguse jagamine näiteks vm.”