Tudengid pitsitavad uues laboris betooni kas või tükkideks ja survestavad puitu

Greete Palgi
, reporter
Copy
Eesti maaülikooli nooremteadur Martti-Jaan Miljan ütles, et üks press suudab materjalile avaldada kuni 40-tonnist survet, seega on uue katsesüsteemi jõudlus kuni 80 tonni.
Eesti maaülikooli nooremteadur Martti-Jaan Miljan ütles, et üks press suudab materjalile avaldada kuni 40-tonnist survet, seega on uue katsesüsteemi jõudlus kuni 80 tonni. Foto: Sille Annuk

Eesti maaülikoolis avati märtsis labor, kus saab uue hüdraulilise pressiga nii betooni kildudeks suruda kui ka teiste konstruktsioonide tugevust katsetada. Pressi võivad ettevõtted kasutada ka oma toodete vastupidavuse katsetamiseks.

Vastse hüdraulilise katsesüsteemi kaks pressi suudavad koos avaldada materjalile 80-tonnist survet, sama raskust avaldaksid näiteks 13,3 Aafrika elevanti.

«Esimesed katsed oleme siin juba teinud, küll aga tuleb veel tudengite seas uut võimalust reklaamida,» märkis Eesti maaülikooli maaehituse ja veemajanduse õppetooli nooremteadur Martti-Jaan Miljan.

Arvuta ja kontrolli!

Säärase masinaga uuritakse, kui palju survet mitmesugused konstruktsioonid praktikas taluvad. «Saab katsetada betooni, puidu, klaasi ja kõige muu vastupidavust survele,» selgitas Miljan.

Kuigi materjalide vastupidavust on võimalik ka paberi ja pliiatsi abil selgeks teha, ei pruugi need arvutused alati paika pidada. «Näiteks mõtleb keegi välja uue lahenduse materjali kasutamiseks ehituses. Teoorias võib ta kanda üht raskust, aga praktikas see nii ei ole, sest rolli mängib miski, millega arvutuses ei osata arvestada,» ütles Miljan. Siis pannaksegi kas konstruktsiooni tükk või lahenduse väikesemõõduline versioon laboris proovile.

Lisaks katsetakse seda, kui palju materjal tõmbele vastu peab. Näiteks kui betoondetaili sisse on monteeritud metallist konks, saab katsetada, kui suure jõuga on võimalik konksu tõmmata, kuni detail vastu peab.

Esimesed katsed oleme siin juba teinud, aga tudengite seas tuleb veel uut võimalust reklaamida, sõnas maaülikooli nooremteadur Martti-Jaan Miljan.

Peale materjalide vastupidavuse saab laboris katsetada pinnase vastupanu. See tähendab, et kui maapinda lüüakse vai, siis saab teada, kui palju maa alt ning külgedelt vastu surub. «Sääraseid vaiasid kasutatakse tavaliselt vundamentide puhul,» ütles Miljan. Vastupanu abil saab aga hinnata vaiade kandevõimet.

Selliseid katseid ei tehta ehitussektoris Miljani väitel küll iga päev, ometi kulub ehitust õppivatele tudengitele nende tegemine ära. Nii näevad, kuidas asjad päriselt toimivad.

Juba on mõned tudengid oma ideid laboris katsetanud. Näiteks pandi üks puittaladele monteeritud kokkupressitud põhuplaat rõhu alla, et näha, kui palju talad painduvad ning kuidas plaati kruvitud kruvid pingele vastu peavad.

«Tulevikus soovime laborisse osta ka 3D-kaameraid, et veel täpsemalt analüüsida, mis hetkel mingi detail järele andis. Sedasi saab leida nõrgima koha,» rääkis Miljan.

Firmad on oodatud​

Maaülikool on labori avanud ka ettevõtetele, kes saavad oma lahendusi praktikas katsetada. «Praegu veel ühtegi huvilist ukse taga pole, aga labor on ka alles väga uus,» märkis Miljan.

Samasugused pressid on näiteks ka Tallinna tehnikaülikoolis, kus ettevõtjad aga süsteemide vastu just palavat huvi ei tunne. TalTechi mehaanika ja tööstustehnika instituudi vanemteadur Lauri Kollo selgitas, et nad ei jää eriti ettevõtjate huviorbiiti, kuna ei ole seadmeid reklaaminud.

«TalTech ja Tartu ülikool tegelevadki minu hinnangul ettevõtete ja ülikoolide koostööga pisut vähem,» ütles Kollo. «Küll olen kuulnud, et maaülikoolist on teistes valdkondades nii mõnigi firma abi saanud, seega usun, et neil võib see labor tõesti ettevõtjaid kohale meelitada.»

Maaülikoolil tuli oma uue labori eest maksta kuuekohaline summa, täpset hinda ei soovinud Miljan ​öelda. 40 protsenti labori hinnast tasus kõrgkool ise, ülejäänuga toetas Euroopa Liit.

«Loodetavasti on nüüd paarikümneks aastaks sellest pressist abi, senikaua võiks ta ju vastu pidada,» leidis Miljan.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles