Tallinna bussijaamas liigub ringi petisest sarikerjaja, kellega paljudel on ebameeldivaid kokkupuuteid olnud (1)

Postitus grupis hoiatab: «Palun olla ettevaatlik, Tallinna bussijaamas. Tikub ligi hakkab hädaldama ja hiljem võib-olla midagi sinu oma tema käes olla! Kui näed mujalgi, mine eemale.»

Hoiatus on kirjutatud klaasi tagant tehtud pildi juurde, kus mustades Adidase dressides ja nokamütsiga mees teise mehega juttu teeb.

«Märgatud: TALLINN'as» gruppi kuuluvatel inimestel on selle mehega mitmeid kokkupuuteid olnud. Üks naisterahvas kirjutas, et ta oli päev varem seda meest Kristiine parklas näinud ja oli temalt 18 eurot küsinud.

Teine naine ütles, et olla seda meest Balti jaamas näinud, kus küsib inimestelt auto jaoks bensiiniraha, kuna enda kaart on kadunud. Mees aga niisama ei küsivat midagi, vaid lubab alati raha järgmisel päeval tagasi maksta. Pole teada, kas keegi selle õnge ka läinud on.

Kolmas naine olla saanud sõimata, kui keeldus sellele mehele raha andmast. «Küsis kaks euri, tal vaja õega Narvasse minna, aga bussirahast jääb puudu. Kui ütlesin, et sularaha ei ei ole, pressis end automaadi juurde kaasa. Kuna mul oli buss ees ja pidin kiirustama sinna peale, sai ta vihaseks ja sõimas ka veel...,» meenutas naine temaga juhtunut.

Samamoodi nägi ka üks noormees kerjaja plaani läbi ning tunnistas, et mees oli tema peale keeldumise peale vihaseks saanud. «Küsis Tallinna bussijaamas mult 27.-, et Tartusse sõita õega. Küsisin, kus su õde on? Ta ootab mind seal sees. Ütlesin, aga lähme vaatame, ma tahaks ka su õde näha, et kas ikka ootab sind seal, ja sellepeale vihastas ja kadus.»

Üks meesterahvas olla seda meest kohanud Tartu maanteel asuvas trammipeatuses, kus ta ütles, et tal vaja koos õega maale sõite ja kaks eurot jääb puudu. 

Teine meesterahvas aga tunnistas, et oli petisele andnud 20 euri pärast seda, kui ta rääkis, et oli vennaga ligi kolm tundi Tartu maantee juures hääletanud, kuid keegi ei olnud peale võtnud. Selle ülestunnistuse järel lisas ka üks teine mees, et ta oli ka kunagi samale mehele 20 eurot andnud.

Samamoodi oli raha andnud veel üks mees, kellel tuli raha saamiseks kerjust politseiga ähvardada. «Andsin ka 10€ «bussisõiduraha». Nii ilusti palus jne. Lubas järgmisel päeval tagasi maksta, aga mida ei tulnud oli raha. Hakkasin siis ähvardama, et kui raha ei tule, siis annan asja politseisse. Niimoodi 3 nädalat vingerdas, et raha polnud jne. Siis läks hing täis ütlesin, et raha olgu olla, muidu teen politseisse avalduse, umbes 10 minutiga oli raha kontopeal,» kirjeldas mees endaga juhtunud ja lisas, et enam talle raha ei anna.

Samuti hoiatatakse postituse all kommentaariumis, et selle mehe moodi raha kerjavaid inimesi on veel. «Ühe vana mammi ette üks lausa viskus põlvili... Kahjuks oli see teisel pool sõiduteed ja ma ei saanud minna hoiatama, et ärge andke. Pensionäridel niigi vähe raha. Püüavad bussijaamas, kus liigub ka palju maainimesi, nende teadmatust ära kasutada. Ühte tuttavat üks rahalunija ka tõukas, kui ta keeldus raha andmast. Olge ettevaatlikud,» hoiatas kaaskodanik teisi.

Üks mees teadis rääkida, et hea õnne korral võib bussijaamas kerjamisega hästi teenida. «Kord üks naisterahvas, kes tegeles almuse palumisega bussijaamas, oskas öelda, et see ongi strateegiline punkt, ja teda pidavat sealt jõuga ära ajama organiseeritud territooriumilt. Oskas ka öelda, et 200€ pidi hea päevateenistus olema edukatel,» rääkis mees.

Osavamad kodanikud on kerjaja isiku ka kindlaks teinud. Kui TEMA Facebooki kontot vaadata, siis mehel läheb kerjamisega hästi. Lausa nii hästi, et tuntud moebrändide rõivaste soetamine pole mingi küsimus.

«Märgatud: TALLINN'as» postituse kommentaariumis öeldi ka, et selliste petistest kerjuste tõttu pelgavad abivalmid inimesed aidata neid, kes päriselt abi vajavad.

Seda viimast seika kinnitab ka politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo peaspetsialist Kerly Virk. Loomulikult tuleb enne raha andmist otsustada, kas tegu on kerjuse või petisega, mis on tihtilugu keeruline ülesanne.

«Kerjusena teame ikkagi neid, kes oma raske rahalise seisu tõttu kõrvalistelt abi küsivad. Ilmselgelt pole selliste abivajajate aitamine patt, vaid reeglina ikkagi heategu. Kahjuks on paljudel arvamus, et ega kerjus saadud raha eest suurt suupoolist soeta, vaid kulutab selle tubakale ja alkoholile. Selline olukord on paraku toonud kaasa selle, et ega keegi õigupoolest mõnele raha küsivale kerjusele liiga kergekäeliselt midagi ka anna. Nii jäävad paraku abita ka need, kel tõsimeeli olnud kõht juba päevi tühi.»

«Petised ilmselt saiapätsi jaoks raha ei küsi ning kui ka summad on väiksemad, siis suurema hulga ohvrite leides võib see kogumina olla päris suur summa. Seepärast tuleks igaühel hinnata, on tegu abivajajaga või mitte. Legende, mille toel petised raha küsivad, on väga palju. Peaasjalikult mõeldakse välja kurblooline seik sellest, kuidas keegi sattus hätta, õnnetusse, sekeldusse politseiga, kaotas töö või kodu ja nõnda edasi ning oskusliku manipuleerimisega paneb möödakäija uskuma, et on tegelik abivajaja.»

«Tõsi, olgu tegu kerjusest abivajaja või pelga petisega, nende kahe vahel vahe tegemine on teinekord keerukas. Kui kelleltki küsitakse raha, olgu selleks siis kerjus või petis, ja inimene tahab selle raha anda, pole tegu keelatud. Kui raha küsimine on agressiivne ja muutub häirivaks, siis võib kutsuda politsei, kes aitab olukorda lahendada.»