/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
Koalitsioonileppe allkirjastanud Keskerakonna, Isamaa ja EKRE võimalik võimuliit üritab ajakirjanduse ja avalikkuse tähelepanu mõnedelt leppes sisalduvatelt punktidelt pseudoteemadega kõrvale juhtida, leidsid raadio Kuku saate «Olukorrast ajakirjanduses» juhid Rein Lang ja Janek Luts.
Langi sõnul on võimaliku koalitsiooni leping esile toonud neli või viis teemat, mida ajakirjandus peaks uurima, kuid mida võimalik koalitsioon üritab hoopis teiste teemade esiletõstmisega vältida, olgu selleks siis laenuvõtmine või abordid. Luts tõi ühe näitena Keskerakonna esimehe ja võimaliku peaministrikandidaadi Jüri Ratase väite, et lepe pöörab tähelepanu nendele inimestele, kes elavad praegu kodumaalt väljaspool, sooviga nad Eestisse tagasi tuua. Lang lisas leppes oleva lubaduse, et topeltkodakondsust ei seadustata ja sünnijärgset Eesti kodakondsust ei saa kelleltki ära võtta.
«Need kaks asja ei lähe kokku. Mis saab, kui inimene on kolinud Ameerika Ühendriikidesse, loonud seal perekonna ja saanud Ameerika Ühendriikide passi, millest ta loobuda ei kavatse, kuid ta on sünnijärgne Eesti kodanik? Kas talle siis öeldakse, et ta Eesti passi ei saa?,» küsis Reformierakonda kuuluv Lang. «Kui seadusandlikku muudatust ei tehta, siis ta ei saagi Eesti passi. Kuidas see siis välja näeb – passi me sulle ei anna, aga koli Eestisse tagasi! Kuidas seda kavatsetakse teha?»
Lang tõi teise näitena leppes oleva lubaduse suurendada korrakaitseüksuste ja turvafirmade õigusi avaliku korra kaitsmisel. «Justiitsminister tuleb Isamaast. 2006-2008 oli tollane IRL kategooriliselt selle vastu, et riigi jõumonopoli võiks mingilgi moel anda üle kolmandale sektorile või turvafirmadele. Mupo oli tookord täielik sõimusõna. Millest selline suunamuutus, mis selle taga on?» uuris Lang.
Ta soovitas ajakirjandusel ka uurida, mida tähendab lubadus kindlustada Eesti isevarustamine põhitoiduainetega või kuidas viia ajutise töövõimetuse maksmine haigekassast välja.
Õiguskantsleri kantselei kommunikatsioonijuht Janek Luts soovitas ajakirjanikel silmas pidada, et Keskerakonna, Isamaa ja EKRE liidu puhul saab rääkida ikkagi vaid ainult ühest võimalikust koalitsioonist, sest president on teinud ettepaneku alustada valimisliidu läbirääkimisi valimised võitnud Reformierakonna esimehele Kaja Kallasele, kellel on aega 15. aprillini.
Langi sõnul võtab tänane infoväli allakirjutatud koalitsioonilepingut justkui kindlat asja, ehkki riigiõiguslikult see niimoodi ei ole. «Huvitav on jälgida, kas Eesti ajakirjandus üldse hakkab analüüsima, mida Kaja Kallas 15. aprillil välja pakub,» märkis Lang. «Samas on ajakirjandusel suur vastutus avada, mis koalitsioonilepingusse kirja pandud ühe või teise lause taga tegelikult peidus on. Tegemist on poliitilise dokumendiga, mis peaks sõnastama avaliku võimu tegutsemise põhimõtted lähemal neljal aastal,» lisas ta.