Tänavu kolme kuuga on liikluses hukkunud 14 inimest ehk kahe võrra vähem kui aasta varem sama ajaga.
Kolme kuuga hukkus liikluses 14 inimest
8. aprill 2019, 15:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei- ja piirivalveameti politseimajor Sirle Loigo märkis, et kui jaanuaris ja veebruaris juhtus eelmiste aastate sama perioodiga võrreldes vähem liiklusõnnetusi, milles said inimesed vigastada, siis märtsis see nii enam ei olnud.
«Märtsis oli kannatutega liiklusõnnetuste arv neljandiku võrra suurem kui 2017. ja 2018. aasta märtsis, kahe kolmandiku võrra suurem kui tänavu veebruaris. Märtsis toimunud liiklustõnnetustes sai vigastada kolmandiku võrra rohkem inimesi kui viimase viie aasta märtsi keskmisena,» ütles Loigo BNS-ile.
Arusaadavalt on talvekuudel vähem liiklusõnnetusi kaherattaliste sõidukitega, kuid mida ilusamad ilmad ja kuivem asfalt, seda rohkem mootorrattaid ja jalgrattureid on teedel.
«Alates 25. märtsist praeguseni ehk kahe viimase nädala jooksul sai liiklusõnnetustes kannatada kuus jalgratturit, kaks mootorratturit ja üks mopeedijuht. Sellepärast tasub kõikidel kaherattataliste sõidukite kasutajatel meelde tuletada sõiduvõtteid, mis talvega ununeda võisid, ning kontrollida kindlasti oma sõiduki tehnilist seisukorda,» rääkis Loigo.
Tema sõnul peaksid suuremate sõidukite juhid peaksid kindlasti arvestama sellega, et ilusamate ilmade saabudes on teedel rohkem kergliiklejaid ja mootorrattureid ning oskama neid märgata. «Samas ristmikul on õigus siiski sel sõidukil, mis liigub peateel, mitte sel sõidukil, millel on suurem mass,» märkis Loigo.
Tänavu jaanuarist märtsini juhtus Eesti teedel 234 rasket liiklusõnnetust, milles said kokku vigastada 307 inimest ja 14 hukkusid. Mullu samal ajal oli raskeid õnnetusi 249, milles said vigastada 326 inimest ja 16 hukkusid.