Tartus eile esitletud kalambuurikogu kasulikkuses kaheldi

«Kui Tallinnas oli humoorikam esitlus, siis Tartus tahtsime minna isiklikumaks. Rohkem analüüsida, mis see kalambuur on ja mida see raamat endast kujutab,» ütles Keiti Vilms. Kalambuuriõhtul vestles autoritega luuleuurija ja spordiajakirjanik Joosep Susi.

Miks ilmus?

Viimane esitas kohe esitluse alguses väljakutse ja küsis, kas sellist raamatut oli ülepea üldse tarvis? «Luule sikutab, tirib ja väänab keelt igatepidi. Autorid nagu Andres Ehin või Artur Alliksaar on teinud meisterlikult midagi kalambuurile väga sarnast. Nagu viimane, kasutab ka Keiti Vilms paragrammi ehk väärkirjutist. Või näiteks kasutavad nad mõlemad ära  sõna kahetähenduslikkust. Miks ma peaksin lugema seda uut kogu, aga mitte näiteks Alliksaart, kellel on asi kõvasti põnevam. Kalambuur on lihtsalt mäng ja sellega ta piirdub,» süüdistas Susi.

Arutlusele anti hoogu ning võimalike vastustena pakkusid kalamburistid välja erinevaid eneseõigustusi. «Kalambuur on igapäevane asi ja tekib juhustest, seda ei peaks nii väga luulega kõrvutama,» laveeris Vilms.

«Kalambuur on tänapäeva maailma peegeldus ja peegeldab kiiret elutempot. Inimene loeb näiteks paari kalambuuri ja sellega võib selleks päevaks asi piirduda,» tõdes Lomp. «Aeg soosib lühivorme,» täiendas Vilms.

«Kalambuur on lihtsalt nii lööv, et peale paari rida pole mõtet enam edasi kirjutada,» arvas Contra. Ta lisas, et Alliksaarel ei ole luuletust aiast ja hekist, aga Lombil on. Ja tsiteeris kohe ka Lompi, deklameerides üle lokaali: «Ei ole paremaid halvemaid aedu / on ainult hekk, milles viibime praegu.»

Tahtjaid jagus

Niisiis on igal kalamburistil on oma käekiri ja omad teemad, mis on neile kõige südamelähedasemad. Näiteks on kogus sisalduvad Contra ja Mart Juure tekstid esmajoones naljakad, Keiti Vilmsi looming otsib lähedust luulega ning Oliver Lomp kaldub sporti ja sotsiaaliasse. Raamatut ilmestavad Ave Taaveti sõnamängulised pildid.

«Kogu koostamine oli väga keeruline töö ja võttis mult tüki küljest,» ütles Vilms.

Ta tunnistas, et kalambuurikogusse oli viiele autorile lisaks veel tahtjaid, kuid need jäid emakeelepäeval, 14. märtsil ilmunud raamatust välja.

Tulevikus on Vilmsil plaanis koostada kalambuuriantoloogia, milles saavad sõna kõik Eesti teadaolevad kalambuurimeistrid.

Väljend «kalambuur» tuleb prantsusekeelsest sõnast calembour ja tähendab sõnamängu või sõnamängulist nalja, mis põhineb sõnade mitmetähenduslikkusel, samakõlalisusel või kõlalisel sarnasusel.