/nginx/o/2019/04/05/11927911t1hd347.jpg)
Saaremaa valla üldplaneeringu koostamise protsess näeb ette mitmeid tegevusi ja teemasid, mis haakuvad otseselt keskkonnakasutusega.
Jäätmejaamad Kihelkonna ja Salme piirkonda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muu hulgas on üldplaneeringu ülesandeks kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Praegu on Saaremaal kaks jäätmejaama – Kudjapel ja Maasis. Kasutusmugavust ja seaduses toodud soovitusi järgides on otstarbekas ette näha paari täiendava jäätmekäitluskoha rajamine näiteks Kihelkonna ja Salme piirkonda. Sellise stsenaariumi rakendumisel oleks valla territoorium jäätmejaamade võrgustikuga enam-vähem ühtlaselt kaetud ja näiteks Sõrve või Kihelkonna kandi inimesed ei peaks ette võtma mitmekümnekilomeetriseid retki, et külastada lähimat jäätmejaama.
Üldplaneeringu üheks ülesandeks on ka asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine. Valla üldplaneeringu koostamise raames on mõistlik sellised asumid kaardistada, kus metsade raie võib elukeskkonda oluliselt muuta, kui müra- või tuuletõkkena toiminud metsad maha võetakse.
Piirangute seadmine raietele peab toimuma koostöös metsaomanikega. Võimalik, et otstarbekam on üldplaneeringus ära näidata teatud laiusega metsaribade kasvama jätmise vajadus inimasustusega piirnevatel metsakinnistutel, kui et hakata reguleerima lageraielangi suurusi ja raiutava metsa vanust. Sellele eelneb aga põhjalik analüüs ja alternatiivide kaalumine. Esmalt on vaja kaardistada, palju Saaremaal selliseid asumeid on, mida see probleem võib puudutada, ja seejärel otsustada, kuidas teha nii, et kõik asjassepuutuvad osapooled rahul oleksid.