9. jalaväepolgu kaeviku ette tekkisid Narva rindel laipade kuhjad

Olaf Esna
, bibliofiil
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
9. polgu mehed kaevikutes Sala mõisa juures 1919. aastal.
9. polgu mehed kaevikutes Sala mõisa juures 1919. aastal. Foto: Olaf Esna erakogu

Pärast kolmepäevast pidutsemist Pärnus jõudis 9. polk meritsi 28. juulil 1919 Narva-Jõesuhu, kust liiguti esialgsetesse peatuskohtadesse Merikülla, Auveresse, Laagna ja Repniku mõisadesse. Alles 21. augustil koondus polk täies koosseisus Narva linna. Esi­algu oli 1. diviisi ülemal kindralmajor Aleksander Tõnissonil polgust halb mulje ja ta ei pannud sellele suuri lootusi. Ohvitsere ja sõdureid see loomulikult solvas ja nad tahtsid tulevastes lahingutes näidata oma võimeid ja kummutada selline üldmulje.

Narvas täiendati polgu isikkoosseisu. 1. diviisi tagavarapataljonist saadi 103meheline rood ja Narva kaitsepataljonist 112 sõdurit. Siiani oli polk koosnenud ainult pärnumaalastest. Seda näitab sõja kestel lahingutes langenute, haavadesse ja haigustesse surnute nimestikki. Paraku pole kõikidel märgitud koduvalla nime, aga kättesaadavatest andmetest nähtub, et mõlema Vändra valla mehi on nimekirjas 18, torilasi 12, kaheksa meest on nimekirja andnud Orajõe, Taali ja Sauga vald, Audru vallast seitse meest, pärnakaid kuus. Rääma, Kaisma ja Uulu vald kaotasid neli meest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles