Peeter Langovitsi tagasivaade: palju segadust ajakirjandusmajas
6. aprill 2019, 00:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 30. märtsil 1994 ilmusid ajalehekioskitesse müügile korraga Hommikuleht ning sellega ärasegamiseni sarnane Rahva Hääl, mis oli vaid teises formaadis ja teise päismikuga, aga ka Rahva Hääle logoga riigilehte irriteeriv Post ning uus päevaleht Eesti Sõnumid, oli lugejatele segadust küllaga. Mis siis toimus ajakirjandusturul sel kevadisel ajal?
Riikliku üleriigilise päevalehe Rahva Hääl erastamise ümber oli pingeid juba varem. Lehe erastamiskonkursil osales kolm soovijat: AS Maag, AS Hommikuleht ja AS RH. Segadused erastamisel jõudsid kohtusse ja kohtuvaidlustesse protsess ka sumbus. 28. märtsil teatas kohus, et Rahva Hääle erastamine peatati.
Valitsus kartis, et erastamisega venitamine langetab lehe turuväärtust ja see protsess võib vahepeal muutuda päevalehe ärastamiseks. Kui kultuuri- ja haridusminister otsustas teha ümberkorraldusi RAS Rahva Hääle juhtimisstruktuuris, pingestus olukord taas. Riigi väljaande puhul eeldanuks see otsus ka põhikirja muutmist ja avalikke konkursse uute kohtade täitmiseks. Läks aga teisiti ja sündmused võtsid ootamatu pöörde. RAS Rahva Hääle juhatuse esimees, kultuuri- ja haridusministeeriumi kantsler Veiko Jürisson teatas toimetuse üldkoosolekul 21. märtsil, et kaotatakse peatoimetaja koht ja see asendatakse vastutava väljaandja kohaga. Selle otsusega kuulus peatoimetaja Toomas Leito koondamisele alates 23. märtsist ja vastutava väljaandjana pidi tööle asuma Olev Remsu. Töötajatele see ei meeldinud ja avaldati protesti, sest seda sammu peeti vaba ajakirjanduse ahistamiseks ja valitsuse sooviks omanikutahet lehe kaudu realiseerida. Konflikt tööandja ja töövõtjate vahel kogus tuure ning Leitot kaitsma asudes esitas enamik töötajatest lahkumisavalduse.
Kuni põhikirja muudatused polnud jõustunud, jätkas tegelikult Leito peatoimetajana ja vastutav väljaandja veel ametisse ei astunud. Sellest kohast loobus aga Olev Remsu ise. Leito koondamist sel moel ei toetanud ka Eesti Ajalehtede Liit ega Eesti Ajakirjanike Liit, kes pidasid seda sammu samuti valitsuse katseks lehe sisu oma kontrolli alla saada.
Et Rahva Hääle ilmumine ei katkeks, tegi AS RH mõni päev lehte RAS Rahva Hääle vahenditega. Raha ega muud vara AS RH ümber ei kantinud. Ajakirjanikud polnud küll enam RAS Rahva Hääle palgal, kuid tegid lehte edasi tasuta. AS RH oli saanud suulise kokkuleppe AS Ajakirjandusmajaga Rahva Hääle ruumide ajutise kasutamise kohta maja V korrusel. Paraku läks olukord ruumide kasutamisega pinevaks ja vältimaks vara laialitassimist ruumide jagamisel võtsid nii RAS Rahva Hääl ja kui ka AS RH abiks turvamehed.
29. märtsiks oli seis Rahva Hääles kriitiline, kuid ilmumine ei katkenud, sest 30. märtsi päevalehte tegi juba AS Hommikuleht, kes oli sõlminud ajalehe väljaandmiseks lepingu RAS Rahva Häälega, kuniks toimetus saab jalad alla. Samaks ajaks oli selge, et AS RH hakkab välja andma Rahva Hääle väljakujunenud joont järgivat uut üleriigilist päevalehte Eesti Sõnumid. AS RH omanike ring laienes ja alustati lehe väljaandmist oma arvutitega esialgu Rahva Hääle ruumides. 4. aprillil sunniti neid ruumid vabastama. Käiku läksid ka jõuvõtted: lülitati välja telefonid, vahetati lukke ning ähvardati elekter välja lülitada.
4. aprilli Rahva Hääles rahustati tellijaid ja pakuti veel kord avalikult endistele ajakirjanikele võimalust tagasi tulla tööle Rahva Häälde. 8. aprillil asus peatoimetaja kohusetäitjana tööle ETA peatoimetajana töötanud Peeter Tali, kellele anti volitused kiiresti uus toimetus komplekteerida. 16. aprilli leht oli viimane, mida AS Hommikulehe toel välja anti, ning segadus toimetuses hakkas laabuma. Rahva Hääle toimetus jätkas endistes ruumides, kus olid taastatud nii arvutivõrk kui ka töökohad.
Osalise keerukaid juriidilisi eksikäike püüti edaspidi kohtus lahendada.