Vald kutsub tähistama asutava kogu 100. aastapäeva

Kaie Mölter
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast küünalde süütamist saadikute sünnikohas kogunetakse Pärsti mõisas mälestushetkeks ning kohvilauda.
Pärast küünalde süütamist saadikute sünnikohas kogunetakse Pärsti mõisas mälestushetkeks ning kohvilauda. Foto: Marko Saarm

Eesti Vabariigi esimese demokraatliku esinduskogu valimise ümmargust tähtpäeva tähistatakse üle Eesti, süüdates reedel, 5. aprillil austusküünlad kõigi 120 asutavasse kogusse valitud inimese sünnikohas.

Asutava kogu valimised kestsid 5.–7. aprillini 1919 kõikjal Eestis üldise ja ühetaolise hääleõiguse alusel ning salajasel valimisel proportsionaalsuse põhimõttel. Valimisõigus oli mõlemast soost vähemalt 20-aastastel kodanikel.

1919. aasta 23. aprillil kokku tulnud asutav kogu oli esimene Eesti rahva valitud rahvaesindus. Tema põhiülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine ning sellega tuldi edukalt ka toime.

100 aasta tagasi valituks osutunud 120 asutava kogu liiget olid pärit 49 praegusest omavalitsusest.

Viljandi vallast on pärit koguni 14 asutava kogu liiget: Aadu (Ado) Birk, Jaan Lõo, Jaan Mägi, Jaan Tõnisson, Johan Ainson, Jüri Jaakson, Mats Nõges, August Tibar, Hans Nurk, Andres Loorits, Johannes Semper, Ants Piip, Peet Johanson ning Anton Laar.

Keskpäevast alates süüdatakse mälestusküünlaid saadikute sünnikohas ja kell 15.30 kogunetakse Pärsti mõisa pidulikule meenutushetkele ja kohvilauda.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles