Saaremaa jaotub kolmeks prügipiirkonnaks

Saaremaa vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm ütles, et veopiirkondade arvu vähendamise eesmärk on veopiirkondades teenindatavate elanike arvu ühtlustamine ja seeläbi jäätmeveohindade võrreldava taseme saavutamine piirkondades ka pärast uusi korraldatud jäätmeveo hankeid. Tõenäoliselt võib tiheasustuses (Kuressaare ja Kudjape) jäätmevedu kahest ülejäänud piirkonnast siiski odavamaks kujuneda, kuna hajaasustuses on läbitavad vahemaad pikemad, aga lõpliku tõe selgitab vedajate hange.

Praegu 4 piirkonda

Lääne-Saaremaa ja Ida-Saaremaa veopiirkonna suurus planeeritaval kujul on inimeste arvu poolest enam-vähem võrdsed ja võib eeldada, et prügiveohinnad saavad seal olema võrreldavad. Mida väiksemaks hajaasustuse veopiirkondi tükeldada, seda suurem on tõenäoliselt prügiveo hind, sest väiksemates ja hõredama asustusega veopiirkondades on vedaja kulud suuremad, rääkis Bert Holm.

Tänase seisuga on Saaremaa vallas sisuliselt neli erinevat korraldatud jäätmeveo piirkonda: 1) Mustjala, Kihelkonna, Salme, Torgu, Pihtla; 2) Kuressaare linn; 3) endise Lääne-Saare valla piirkond, mis jaguneb kolmeks (Kaarma, Kärla, Lümanda); 4) Laimjala, Leisi, Orissaare, Pöide, Valjala piirkond. Selline mitmekesisus tuleneb peamiselt sellest, millise tempoga endised vallad korraldatud jäätmeveoga liitusid ja kui palju seejuures koostööd tehti, selgitas Holm.

Suuremat osa maakonnast kogutud jäätmeid saaks ka edaspidi sorteerida ja ümber laadida Kudjape jäätmejaamas, kuid mingi osa saaks käidelda ka Maasi jäätmejaamas. Praegu Maasil prügi ümberlaadimist ei toimu, sest Muhust ja Ida-Saaremaalt kogutud jäätmed lähevad vastavalt sellele, kuidas prügiauto täitub, otsejoones mandrile. Kuidas tagada, et prügiauto elanikelt kogutud jäätmetega mööda Saaremaad võimalikult vähe sõidaks ja kütust kulutaks ning saaks liikuda lähimasse jäätmejaama, on eelkõige jäätmeveohanke tingimuste sõnastamise küsimus, rääkis valla keskkonnaosakonna juhataja. See vähendab eeldatavalt jäätmete transpordikulu ning seeläbi jäätmeveokulu jäätmevaldajatele.

Otse mandrile

Eeltöötlemata jäätmete suunamine otse mandril asuvatesse käitluskohtadesse, mis oleks teine alternatiiv, suurendaks tõenäoliselt nii jäätmekäitluskulusid kui ka transpordist tulenevaid keskkonnamõjusid. See omakorda tähendaks tavainimesele suuremat kulu, mida on kehtiva jäätmeseaduse kohaselt kohalikul omavalitsusel võimalik ohjes hoida, määrates jäätmekäitluskohad.

Nii jäätmehoolduseeskirja muutmise kui ka jäätmekäitluskohtade määramise eelnõu läksid volikogus teisele lugemisele ehk aega sõnastust ja sisu täpsustada veel on. Enne kinnitamist ootab vald ära nii asjasse puutuvate riigiasutuste arvamuse kui ka ettepanekud tänastelt jäätmevedajatelt ja osavallakogudelt ning viib eelnõudesse sisse asjakohased muudatused.