Unusta kõhnus! Ideaalmõõdud on rind 110, vöö 90, puus 120

Kristina Herodes
, Arteri ajakirjanik
Copy
Bon Bon Lingerie
Bon Bon Lingerie Foto: Kais Tolmats

Victoria Skrõnnik (22) on imekaunis kurvikas naine, kes teeb maailmas lennukat karjääri plussmodellina. «Ma olen nagu elav eeskuju, et kaunis naine ei pea olema kõhn,» ütleb ta enesekindla naeratusega. «Keegi ei hakka sind rohkem armastama, kui sa suudad alla võtta!» Seda öeldes on naine väga veenev, kuid see pole alati nii olnud. Victoria räägib Arterile, kui raske on XL-suuruses naisel oma keha armastada.

Kust tuli sul idee plussmodelliks saada?

See juhtus ootamatult. Õppisin psühholoogiat, meil on perekonnaäri ja plaanisin hoopis seal koos emaga tööle asuda. Kõik algas sellest, et mulle kingiti fotosessioon Eesti kunstifotograafi Siiri Kumari juures. Ta loob muinasjutte piltides, see on nii imeline maailm. Ja korraga mõistsin, et just see isemoodi maagia ja elevus kaamera ees tõmbab mind, et tahan seda teha! See meeldis ja sobis mulle ootamatult hästi, tundsin ennast nii vabalt, loomulikult ja õigesti. Sealt tuligi idee, et tahan plussmodelliks saada.

Victoria oli esimene professionaalne plussmodell Tallinn Fashion Weeki laval, imetle tema loomulikku ilu esitlemas särava debüüdi teinud Liisi Tui kollektsiooni Virtuoza.

Kuidas läks, kas uksed hakkasid kohe avanema?

Vastupidi! Algus oli väga raske. Selgus, et Eestis polegi agentuuri, kes töötaks pluss-suuruses modellidega. Samas olid kõik agentuurid kohe valmis mind vastu võtma ja nägid minus potentsiaali modellina. Kuid alati üks ja sama jutt – jah, sa sobid modelliks, aga pead kaalust maha võtma.

Ning ma püüdsingi alla võtta. Nägin hullu vaeva ja kaotasin kümme kilo, aga asi lõppes sellega, et sattusin arsti juurde. Mul olid meeletud peavalud, surve peas, probleemid närvidega. Arst vaatas mu läbi ja ütles konkreetselt, et pean hakkama normaalselt sööma. Et kui ma end nii madalas kaalus hoian, saan väga ruttu pöördumatud ja tõsised tervisekahjustused. Kas tahan olla terve või peenike? See pani mul väärtused paika. Agentuurist aga öeldi – väga hea! Võta nüüd veel viis-kuus kilo alla! Mina, kes ma olin juba enda jaoks selges alakaalus ja tervis korrast ära?! Ütlesin ei. Sain aru, et keegi teine ei saa teise tervist hoida, seda peab igaüks ise tegema.

Alla võtta kästi isegi siis, kui tahtsid olla pluss-, mitte tavamodell?

Minu probleem on see, et ma tegelikult nii piisavalt pluss ei olegi. Ma olen tavaline, kurvidega, terve ja normaalne naine. Plussmodellina oleks mul palju rohkem tööd, kui mu rõivasuurus oleks vähemalt XXL. Mina olen XL. Eestis öeldi mulle igal pool: pole võimalik! Aga ma ei ole oma loomult allaandja. Saatsin fotod Itaaliasse, agentuuri Beautyfull Models Milanos. Nad võtsid otsekohe ühendust ja sõitsime emaga kohale. Vastuvõtt oli nii toetav! Mulle öeldi, et kõik on suurepärane, olen normaalse suurusega kaunis naine ning tööd mulle kindlasti leiduks.

Victoria maagiline ja loomulik ilu
Victoria maagiline ja loomulik ilu Foto: Viktoria Sipilova

Sa oled nii eluterve oma vaadetelt, tõeline eeskuju! Kas sa ise pole kunagi kaalu pärast stressanud?

Oo, väga palju olen! Ma olen selle kõik ise läbi elanud, sellepärast tean. Minu lugu on ilmselt üsna tavaline – kaal oli pidevalt tohutuks probleemiks ja püüdsin ainult alla võtta! Veel 20-aastasena olin kaelani kompleksides! Arvasin, et ma pole normaalne, mul oli nii madal enesehinnang. Uskusin, et kui olen paks, ei saa ma mitte kunagi populaarne olla. Võrdlesin end kõhnematega, tundsin end oma kehas halvasti ja uskusin tõemeeli, et kui ma vaid suudaksin alla võtta, lahendaks see kõik mu probleemid! Aga elu näitas ruttu, et söömist piirates saab juurde palju uusi probleeme, kuid päris kindlasti ei lahenda nii ainsatki neist.

Kuidas sa sellest aru said?

Ma näljutasin ennast. Kui alla võtsin, olin alguses õnnelik. Uskusin, et kuna olen nii palju vaeva näinud, olen nüüd rohkem väärt ja kõik hakkavad mind rohkem armastama. See on salakaval ahel peas, mis tööle hakkab – saad ennast hinnata ja väärtustada vaid siis, kui oled palju pingutanud. Väga raske on aru saada, et sa oledki juba piisav ja loomulik ilu on väärtuslik. Hinnates ainult pingutusi, ei õpi me mitte kunagi hindama iseennast. Ja meedia surub ka peale – tarbi, pinguta ning püüa ideaali, mis pole üldse loomuliku naise sarnane.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles