Eilsed liiklustalgud Saaremaal näitasid taas – neid, kes lubatud piirkiirusest kinni ei pea, meil jagub. Kui politsei kiiruseületajad vahele võtab, kostavad ikka needsamad kulunud vabandused: lükkasin käigu välja ja aeglustasin; ei pannud piirangut tähele; püsikiirus jäi peale. Vahel jääb raske jalaga sohvril õigust aga ülegi.
Ehk tuleks alailma kiirustavatel autojuhtidel võtta eeskujuks hoopis Tornimäe kooli õpilased, kelle jaoks pole mingi üüratu pingutus rattasadulas läbida isegi kümme kilomeetrit. Täiskasvanu jaoks peaks ka paar korda pikem vahemaa seega igati jõukohane olema.
Võib-olla siis, kui jalad gaasipedaali asemel rattapedaale rutjuvad, saabub äratundmine, et tegelikult nii kiire ikka ei ole. Kindlasti tuleb see pisuke kogemus ratturi rollis kasuks, et taibata: pole just kuigi mõnus tunne, kui ülbe autojuht sinu lähedalt sajaga mööda kihutab.