Rootsi pank: Eesti võlakirjadele makstaks peale (2)

PM Majandus
Copy
Eesti riigi võlakirjade emiteerimise eest on tahetud  Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitada.
Eesti riigi võlakirjade emiteerimise eest on tahetud Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitada. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

SEB panga kapitaliturgude maakler Kert Koppel kirjutas, et Eesti riigi lühiajaliste võlakirjade tootlus kujuneb suurema tõenäosusega negatiivseks ehk sisuliselt makstaks laenule peale.

«Viimasel ajal on meedias aina rohkem kajastust leidnud Eesti riigivõlakirjade emiteerimise teema. Ühelt poolt vaadeldakse seda kui võimalust investeerida siin ja praegu meie riigi haridusse,  teadusse või infrastruktuuri, sest riigi võlakoormus on madal ja praeguses intressikeskkonnas lubab see kaasata raha soodsatel tingimustel. Teisalt vaadatakse riigivõlakirju kui lisavõimalust nii Eesti jae- kui ka institutsionaalsetele investoritele paigutada oma raha vähese riskiga finantsinstrumenti ning teenida selle pealt tulu. Kuid enne peame ausalt vastama küsimusele: kas Eesti riigivõlakirjad võiksid tõesti olla huvipakkuvad jaeinvestorile?» küsis Koppel.

Ta kirjeldas situatsiooni konfliktsena, sest riik (loe: selle elanikud) soovib kaasata raha võimalikult madala intressimääraga, investorid soovivad seevastu teenida investeeringult võimalikult suurt tulu. Võlakirja tootlus kujuneb nõudluse ja pakkumise tulemusel nagu enamik kaupade puhul. Seega oleks loogiline, et riik emiteerib võlakirju turu tingimustel ning siis pilt enam jaeinvestorile roosiline ei paista.

«Ei ole küll võimalik sajaprotsendiliselt ette näha kui suureks võib kujuneda Eesti riigi poolt emiteeritavate võlakirjade intress, aga siinkohal võime võtta võrdlusbaasiks Eestiga sarnase riskiprofiiliga riike nagu Läti, Leedu, Poola ja Slovakkia. Siit saab juba järeldada, et Eesti riigi lühiajaliste võlakirjade tootlus kujuneb suurema tõenäosusega negatiivseks, 5-aastase võlakirja tootlus jääb suurusjärku 0.1% - 0.3% ja 10-aastase tootlus vahemikku 0.5% - 0.9%,» kirjutas Koppel.

Maailma kapitaliturud on omavahel tugevalt põimunud ning Eesti on selle osa. «Viimastel aastatel on euroala intressimäärad olnud ajalooliselt väga madalal tasemel ning kodanikuna on mul hea meel, et riik saab vajadusel kaasata raha pea olematu intressiga. Potentsiaalse investorina jällegi mulle see heameelt ei valmista. Aga objektiivselt võttes tuleks kodaniku huve eelistada investori omadele.»

Siiski nentis Koppel ülaloleva jutu kokkuvõtteks, et Eesti riigi võlakirjad oma madala eeldatava tootlusega jaeinvestoritele hetkel ilmselt suurt huvi ei pakuks ja seega ei maksa ka tõsiselt võtta üleskutseid Eesti riigil võlakirju emiteerida just sel eesmärgil.

«Küll aga võib nende emiteerimine olla õigustatud teiste pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks nagu näiteks suuremate, seni rahapuuduse tõttu teostamata projektide elluviimiseks ja kapitaliturgude arendamiseks,» selgitas ta.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles