Raport: kas kodanikupalk muutis soomlased mugavaks ja passiivseks? (10)
2. aprill 2019, 19:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome kodanikupalga eksperimenti lahanud värskest raportist selgub, et inimesed, kes riigilt «niisama» igal kuul raha said, ei muutunud passiivseks, vaid jätkasid endiselt töö otsimist.
Meenutuseks olgu öeldud, et Soome kodanikupalga ehk universaalse põhisissetuleku eksperiment algas 2017. aastal ja kestab 2020. aastani. Selle käigus antakse 2000le juhuslikult valitud ja töötule inimesele iga kuu 560 eurot.
Kriitikute arvates on universaalse põhisissetuleku üks nõrgimaid kohti see, et inimestel pole enam motivatsiooni tööl käia. Samas on senine Soome kogemus näidanud, et kodanikupalk pole tööhõivet ehk tööl käivate inimeste arvu oluliselt muutnud.
Värskelt avaldatud raportist tuli välja seegi, et kuigi kodanikupalga saajatel ei pruugi olla otsest stiimulit tööle minna, siis töötukassa programmides osalemine pole vähenenud. See tähendab, et nad käisid endiselt koolitustel, nõustamistel, praktikatel ja kasutasid teisi teenuseid, mida töötukassa töötutele pakub.
«Nad oleks võinud sellest loobuda, aga nad osalesid tööleidmise programmides sisuliselt samas ulatuses nagu töötud, kes kodanikupalka ei saanud,» kommenteeris raporti üks koostaja Kari Hämälainen.
Tänavu veebruaris avaldatud uuringust selgus, et kodanikupalk tõstis ka osalejate heaolu. Näiteks esines neil vähe stressi sümptomeid ning nad olid oma tulevikus kindlamad kui kontrollgrupp, kus on rohkem kui 5000 sotsiaaltoetuste saajat.
Soome otsib oma sotsiaalkindlustussüsteemi muutmise viise ja kodanikupalga eksperiment on üks osa sellest. Projekt lõpeb 2020. aastal.