Politsei hoiatab: investeerimiskelmid noolivad heausksete raha
2. aprill 2019, 17:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasel ajal on eakad inimesed pöördunud politsei poole ning andnud teada, et taas tegutsevad venekeelsed investeerimiskelmid.
Viljandi politseijaoskonna piirkonnavanem Meelis Lill ütles pressiteate vahendusel, et skeem, millega heauskseid petta püütakse, on üsna harjumuspärane. Telefonitsi otsitakse kontakt inimesega, kellele pakutakse võimalust kerge vaevaga investeerimise kaudu raha teenida.
«Seni on niisuguseid kõnesid saanud just eakamad inimesed ja eeskätt põhjusel, et neil on vene keel hästi suus. Tavaliselt tuleb kõne võimalikule uuele kliendile lauatelefoninumbrilt, mis näitab oma päritoluks Tallinna,» lausus ta. «Telefonivestlus kliendi ja "investeerimisguru" vahel käib vene keeles, on viisakas ning pakkumised nii oivalised, et neist on suisa raske, kui mitte võimatu keelduda.»
Selleks, et oma raha kasvama panna, polevat väljavalitud ohvril vaja muud teha, kui üks väike ülekanne välismaisele pangaarvele. Seejärel on investeerijal personaalse lingi kaudu võimalik oma raha ja selle kasvamist virtuaalselt jälgida.
Lill märkis, et sissemakse algab tavaliselt 500 eurost, aga kui tahe investeerida on suurem, ei peljata vastu võtta ka suuremaid summasid. Näiteks ühel juhul oli investeeritav rahakogus suisa viiekohaline.
«Paraku on kurb tõsiasi, et kasvama pandud raha suureneb lumepallina vaid virtuaalmaailmas ning reaalselt seda kätte saada on vaid unelm. Niipea kui klient soovib oma raha välja võtta, tekivad kõiksugused takistused ja viivitused kuni selleni välja, et investeerijalt nõutakse soovitud väljamakse tegemiseks lisarahastust. Kui ka nüüd heauskne inimene ei mõika, et tegu on millegi kahtlasega, maksabki ta veel kord ühe summa etteantud pangakontole lootuses oma rahamäed lõpuks kätte saada,» kirjeldas Lill. «Fakt on aga see, et loodetavaid summasid näeb heauskne investeerija sama palju kui omaenese kõrvu. Suhtlus pärast korduvaid rahanõudeid tavaliselt katkeb ning petetud ohver võib lugeda seda kõike oma koolirahana välja makstud summade hulka. Lõppude lõpuks pettust haistes pöördub ta politsei poole ning algab üks pikk, keeruline ning tihti ilma positiivse lõpptulemuseta uurimine.»
Politsei soovitab olla umbusklik kõnede suhtes, milles inimesele pakutakse midagi telefoni teel ja palutakse kohe ka maksta. Kui kõned tulevad järjest numbritelt, mis ei kuulu tuttavatele, on mõttekas neile vastamata jätta.
Lill nentis, et finantsteenuste tarbimisel on elementaarne kontrollida teenust pakkuva isiku või ettevõtte tausta.
«Palume kõigil olla valvsad, sest elu on näidanud, et riskita investeeringuid, mis kõigile finantsvabadust ja suuri kasumeid lubavad, paraku olemas ei ole ja sellistel juhtudel jäädakse tavaliselt ilma ka sellest, mis lihtsas kasumihimus mängu pandi,» lisas ta.