Sibulateelised panid särjed seinale (1)

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sibulateelisi võõrustanud Mesi Tare perenaine Herling Jürimäe ja «Peipsi noodirida» ehk särjed, mis kohe-kohe räästa alla kuivama pannakse. Mõne nädala pärast on hüva amps valmis.
Sibulateelisi võõrustanud Mesi Tare perenaine Herling Jürimäe ja «Peipsi noodirida» ehk särjed, mis kohe-kohe räästa alla kuivama pannakse. Mõne nädala pärast on hüva amps valmis. Foto: Margus Ansu

Külm on, kala veel ei liigu – kui tipp- ajal saab mees võrguga sada kilo särge, siis praegu vast kümmekond kilo, kurtis Mesi Tare kodumaja perenaine Herling Jürimäe eile keskpäeval Varnjas tare õuel. Särjed siiski räästa alla kuivama seadmata ei jäänud, need olid juba varem valmis varutud, sest oli teada, et 1. aprillil võõrustatakse Sibulatee turismivõrgustiku liikmeid, kellele sooviti tutvustada «Peipsi noodiridade» tegemist.

Sibulateelised saavad sellest kevadest kokku iga kuu esimesel esmaspäeval ning Mesi Tare õuel prooviti omal käel läbi üks tänavuse hooaja uus «toode» – Subbotnik. See on mõeldud selleks, et külalised saaksid aimu, mis on Peip- si-äärsele Sibulatee piirkonnale iseloomulikud tööd. Ehk siis: kui on tahtmine näiteks Peipsil kalapüüki proovida või oma kätega kuulsat sibulapeenart kaevata, pole tarvis muud, kui vastava sibulateelisega ühendust võtta ja üksikasjades kokku leppida. Ka särgede voblaks vormimine on üks võimalikke Subbotniku töid.

Kindlalt kaardil

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles