3 teaduslikult tõestatud kasutegurit, mida pakub ajule mediteerimine
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
6. aprill 2019, 12:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mediteerimine on religioosse praktikana olnud erinevate kultuuride osa juba aastatuhandeid. Tänapäeval ja eriti läänemaades on meditatsioon kaugenenud oma vaimsetest juurtest ja saanud vaimse tervise ja heaolu suurendamise tehnikaks.
Mediteerimine on pakkunud huvi ka teadlastele, kes on seda uurinud nii aju tervise kui ka käitumise seisukohast. Medical News Today võtab kokku teadusuuringud, mis on pakuvad teavet mediteerimise ja sellega seotud praktikate kasuliku mõju kohta.
Mindfulness ehk teadveloleku praktika tähendab teadvustatud tähelepanu suunamist olles käesolevas hetkes. Selleks võib olla nii füüsiline tegevus nagu jooga või rohkem vaimne mediteerimine. Teadvelolek võib aga tähendada ka lihtsalt tähelepanelikku või teadlikku olekut.
1. Teeb stressile vastupidavaks
Üks peamiseid põhjuseid, miks inimesed mediteerivad, on see, et see aitab neil vabaneda igapäevasest stressist, mida toovad töö ja perega seotud kohustused. 2017. aastal avaldatud uuring leidis ka selle paljukiidetud positiivse efekti põhjuse. Leiti, et meditatsioon koos teiste keha ja meele praktikatega seostus molekuli tuumafaktor kappa B madalama tasemega, mis mõjutab geenide avaldumisest. Teadlaste sõnul toodab keha seda molekuli enamasti vastusena stressile, mis omakorda aktiveerib põletikku soodustavad raku tsütokiinid. Kõrge tsütokiinide aktiivsus panustab paljude füüsiliste ja vaimsete probleemide tekkimisse (põletik, vähk, depressioon jm).
2. Parem enesekontroll
Meditatsioon ja teadvelolek paistab parandavat inimese vastupanuvõimet stressile ning ka üldist vaimset tervist. Mayo kliiniku uuring vaatas teadveloleku mõju menopausis naistele, kes kogesid depressiooni, ärevust ja tujukõikumisi. Autorid leidsid, et praktika aitas osalejatel vähendada emotsionaalsete ja füsioloogiliste sümptomite mõju.
Uuringud näitavad ka seda, et teadveloleku tehnikad võivad aidata inimesel võidelda impulsiivse käitumisega ja saavutada suuremat enesekontrolli. 2015. aastal tehtud uuring leidis, et suitsetajad suutsid peale teadveloleku harjutustega tegelema hakkamist suitsetamist vähendada. Sarnaselt leidis 2017. aastal ajakirjas International Journal of Neuropsychopharmacology avaldatud uuring, et peale lühikest teadveloleku harjutuste kursust jõid palju alkoholi tarbivad inimesed tavalisest 9,3 ühikut nädalas vähem.
Samuti arvatakse, et teadveloleku harjutamine ja teadlik söömine aitab inimestel kaalust alla võtta. Eelmisel aastal tehtud uuring leidis, et osalejad, kes läbisid 3–4 teadveloleku tundi, kaotasid kuue kuu jooksul keskmiselt kolm kilo. Need, kes osalesid vähem kui kahes tunnis, kaotasid aga vaid 0,9 kilogrammi.
3. Tervem aju
Regulaarne mediteerimine võib aju närvirakud ümber ühendada, rääkis psühholoog Sanam Hafeez. Tema sõnul viitavad uuringud sellele, et ka 20 minutit mediteerimist päevas mõne nädala jooksul toob tervisele kasu. Sarnaselt on mitmed uuringud leidnud, et mediteerimine võib aidata hoida aju tervist ja neuroplastilisust ehk ajurakkude võimet uusi seoseid luua.
Seitse aastat kestnud uuringus leiti, et mediteerimine parandas tähelepanu ning see kasulik mõju käis osalejatega kaasas ka vananedes. Teadveloleku praktika võib ka dementsuse riski vähendada, leiti ajakirjas Journal of Alzheimer's Disease. Ajakirja peatoimetaja Helen Lavretsky isegi soovitas regulaarset jooga ja meditatsiooni praktikat kui lihtsat, turvalist ja soodsat viisi, millega aju vormi parandada.