Lõkkepatrullid ei avastanud Pärnumaal nädalavahetusel ühtegi rikkumist

Eno-Gerrit Link
, veebilehe toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki lõkke tegemisel patrullijatele ohtlikke tuleasemeid silma ei jäänud tuli päästjatel kustutada laupäeva õhtul kaks kulupõlengut.
Ehkki lõkke tegemisel patrullijatele ohtlikke tuleasemeid silma ei jäänud tuli päästjatel kustutada laupäeva õhtul kaks kulupõlengut. Foto: Mailiis Ollino

Nädalavahetuse reidil ei tuvastanud lõkkepatrullid Pärnumaal ühtki ohtlikku tuletegu, kuid päästjad nägid vaeva kahe kulupõlengu kustutamisega.

Pärnu päästekomando patrullis linna lähiümbruses, Pärnu-Jaagupi komando Uduveres, Kilingi-Nõmme komando Kalital ja Kilingi-Nõmmes, kus nõustati ka inimesi.

Häädemeeste päästjad tegid visiidi Rannametsa ja Iklasse, Tõstamaa päästekomando külastas Soomrat, Varblat, Kastnat, Munalaidu ja Lindit.

Vändra päästekomando käis reidil Suure-Jõel ja Tootsis ning Lihula komando Lääneranna vallas.

Kontrollkäik oli kavandatud Kihnu saarelgi, kuid vallavanema soovil jäi seal patrullimine teede halva seisukorra tõttu ära.

Ehkki patrullijatele ei jäänud ohtlikke tuleasemeid silma, tuli päästjatel kustutada laupäeva õhtul kaht kulupõlengut: Pärnu-Jaagupis põles 250 ruutmeetrit kulu, Tõstamaa osavallas Kõima külas oli kulutuli levinud 100 ruutmeetrile.

Päästemeeskonnad ja ohutusjärelevalve inspektorid koostöös keskkonnainspektsiooniga jätkavad kevadise tuleohu tõttu lõkkepatrulle eesootaval nädalavahetuselgi. Reididel pööratakse erilist tähelepanu lõketele, et ennetada suuri kahjusid ja tõsta inimeste teadlikkust tuletegemise ohtlikkuse suhtes.

Plaani kohaselt tegutsevad lõkkepatrullid 14. aprillini, kuid päästeametnikud jälgivad tuleohutusnõuete täitmist kogu kevadise tuleohtliku perioodi vältel.

“Kulupõlengud saavad enamasti alguse inimesest, seetõttu saamegi rääkida tahtlikust süütamisest, hooletust käitumisest, teadmatusest,” märkis Lääne päästekeskuse pressiesindaja Maris Moorits. “Pole harvad juhud, kus kulupõleng algab maha visatud suitsukonist, tikust või põllule visatud klaaspudelist.”

Kulu põletada ja süüdata on keelatud, ohtlik ja karistatav tegevus. Juhul, kui lõkketegija ei allu päästjate korraldustele ohutusnõudeid täita või saab lõkkest alguse kulu- või hoonepõleng, tehakse lühimenetluse toiming ja talle määratakse rahatrahv.

Lõkketegemise peamised ohutusnõuded

  • Kulupõletamine on keelatud.
  • Vähegi tugevama tuulega ei tohi lõket teha. Tuule kiirus peab jääma alla 5,4 meetri sekundis, kui liiguvad ainult puude peenemad oksad.
  • Lõkkeaseme ümbrus tuleb rohust ja kulust puhastada ning piirata mittesüttiva pinnase ja kividega.
  • Lõkke juures peavad olema esmased kustutusvahendid, ämber veega, kustuti või kasutusvalmis veevoolik.
  • Alla meetrise läbimõõduga lõket tehes peab tulease paiknema hoonetest või põlevmaterjali hoiukohtadest vähemalt kaheksa meetri kaugusel.
  • Üle meetrise läbimõõduga lõket tehes peab selle tegemise koht paiknema hoonetest või põlevmaterjali hoiukohtadest vähemalt 15 meetri kaugusel.
  • Enne lahkumist peab veenduma, et lõke on täielikult kustunud.

Andmed: päästeamet

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles