«Viljandi maastik» müüdi 92 000 euro eest
31. märts 2019, 16:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konrad Mägi maal «Viljandi maastik» müüdi 30. märtsil oksjonil 92 000 euroga, mis on üle kahe korra kõrgem kui teose 43 000-eurone alghind, kirjutas Tartu Postimees.
Mägi maal pole kõige kallim Eestis müüdud maal. Näiteks müüdi 2014. aastal Johann Köleri maal «Hiiu saare talupoeg kirvega / Villem Tamme portree» 112 000 euroga. 2008. aastal müüdi aga Johann Köleri maal «Tatarlanna Mšatka mõisa aias» 2,7 miljoni krooni eest, mis oleks ümberarvutatult ligi 172 500 eurot.
Mägi maalis teose «Viljandi maastik» 1915. või 1916. aastal, täpsem aeg on teadmata.
Teose loovutas oksjonile Märt Laarmani perekond. Märt Laarman oli ka ise maalikunstnik, samuti graafik, elas aastatel 1896–1979.
«Isegi kui me vaatame Konrad Mäge, siis need väikesed pildid on kindlasti looduses tehtud,» ütles Imat Suumann Mäe maastikumaali kohta. «Võib-olla on ateljees midagi kõpitsetud. Aga kohaloleku tunne on neis olemas. Ja kui ta teeb samast pildist suurema, kus on näha, et see on komponeeritud väikese järgi, siis seal ei ole seda kohaloleku tunnet.»
«Viljandi maastik» esineb esmakordselt Rudolf Parise raamatu «Konrad Mägi» tööde nimestikus leheküljel 270 nimetuse all «Maastik». Hiljem on teos esinenud Evi Pihlaku monograafias leheküljel 90 ning 1978. aastal Eesti Kunstimuuseumi kataloogi nimestikus number 60 all. Teos on reprodutseeritud Maie Raitari ja Andres Söödi raamatus «Konrad Mägi» leheküljel 133.
Mägi naasis 1912. aastal pärast kümneaastast õppimist, töötamist ja rändlemist kodumaale, seisab e-Kunstisalongi lehekülje taustainfos. Et teda võttis Eestis vastu vaimselt passiivne ja kunsti suhtes väga ükskõikne keskkond, oli ta esimesel hetkel väga pettunud. Pärast Pariisi tundus Tartu lootusetult provintslik.
Mäe esimesed maalid kodumaa loodusest on seotud Mõnistega Võrumaal, kus ta 1912. aasta suvel ja sügisel peatus oma mõisavalitsejast venna Juhani juures. Ta oli võõrsilt tulija, kelle loodustunnetust oli vahetult vorminud Prantsusmaa selge taevas ja pehme õhk. Eesti loodus oli selle kõrval hoopis midagi muud ja alles ootas avastamist.
«Eesti maastik oli suurema osa kunstnike jaoks justkui suletud, alles oodates avastamist. Mägi oli esimene kunstnik, kes 20. sajandi moodsa kunsti vahenditega söandas läheneda meie suhteliselt hallile ja tagasihoidlikule loodusele ning avastas seal ootamatu maaliliste väärtuste varasalve,» kirjutas kunstiajaloolane Evi Pihlak.
1913. aastal alustas Mägi pedagoogilist tegevust, õpetades joonistamist Tartu linnakoolis ja andes alates 1914. aastast maalimise ja joonistamise eratunde. 1915. aasta ja osalt ka 1916. aasta suvel viibis Mägi peamiselt Viljandis. Üks põhjus, mis ajendas Mäge suveks Viljandisse asuma, oli eeldatavasti siinse maastiku vahelduv vormirikkus. Lisaks sõbralik ja hubane meeleolu Frieda Sangernebo juures.
Kui Mägi 1916. aastal pikemaks ajaks Tartusse jäi, kasvas esialgsetest harvadest joonistustundidest välja tõsisema kaaluga ateljeekool, mis oli üheks ettevalmistavaks etapiks kunstikooli Pallas rajamisel.