Nädala plaat. Vaikne ameeriklane

Margus Haav
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helivõrlur Lambchop
Helivõrlur Lambchop Foto: Elise Tyler

Unistav ja intiimne „This (Is What I Wanted to Tell You)“ on järjekordne album, kus Lambchop kaardistab uusi territooriume. Lambchop ei rända uutel radadel usuhullu konkistadoorina, vaid pigem vaatleb ja kirjeldab.

Vahelduva koosseisuga Lambchopi võtmefiguur, tagasihoidlik ja isegi pisut eraklik laulja/laululooja Kurt Wagner on põnev persoon.

Lapsepõlves oli ta küllaltki isepäine, noorukina liiga vastuvoolu ujuv ning ega tal sõpru just ülemäära palju ei olnud. Lamb­chopi asutas ta kodulinnas Nashville’is 1990ndate hakul põhitöö kõrvalt. Kantripealinna ansamblid mõistagi pidid kõigi arvates kantrit tegema ja kuna Lambchop eriti sinna kasti ei sobitunud, siis hakati tema stiili kutsuma alternatiivseks kantriks. Vastu igasuguseid ootusi hakkas bänd pisitasa kuulsaks saama ja teda peeti sajandi lõpul Nashville’i kõige paremini hoitud saladuseks. Aastal 2000 ilmus bändi diskograafias viies ja ühtlasi nende ametlik läbimurdealbum, ajatu „Nixon“. Lambchop kasutas tõepoolest kantrit, kuid samas ka kõike muud, mis iganes pähe tuli, 1970ndate soulist ja diskost kitarrikeskse romantilise alternatiivrokini välja. Korraga rääkisid Lambchopist kõik ning kellelgi polnud kahtlust, et tegemist on erakordselt andeka kollektiivi tähelepanuväärse saavutusega, mis on liiga hea, et jääda viimaseks. Seda uskusid kõik, välja arvatud Kurt Wagner ise, kes igaks juhuks ei tahtnud kuidagi jätta kõrvale oma põhitöökohta – ta töötas nimelt puusepana.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles