Kuus inimest kümnest käis eelmisel aastal eriarstiabi juures
2. aprill 2019, 07:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haigekassa tasus 2018. aastal tervishoiu eest üle 1,2 miljardi euro, millest üle poole kulus eriarstiabi teenustele. Ravijärjekordade leevendamiseks suunaks haigekassa kõige rohkem raha lastehaiguste, kõrva-nina-kurguhaiguste ja silmahaiguste erialale.
Riigieelarvest tulnud 34,4 miljoni euro suurune lisarahastus on võimaldanud haigekassal suurendada eriarstiabi teenuste kättesaadavust. „Tänu lisarahale on ravijärjekorrad vähenenud peamiselt lastearstide, kõrva-nina-kurguarstide, silmaarstide ja lastepsühhiaatrite vastuvõtule,“ kinnitab tervise- ja tööministri Riina Sikkut.
Haigekassa juhatuse esimehe Rain Laane sõnul on lisarahastuse abil vähenenud järjekorrad ka kardioloogias ja neuroloogias. Samuti oli 2018. aasta eesmärk jätkata liigeseproteeside ja silmakae operatsioonide ooteaegade lühendamisega. „Inimesed pääsesid nendele operatsioonidele kiiremini – arstid tegid näiteks 2018. aastal 4770 silma hallkae ning ligi 528 põlve- ja puusaproteesi operatsiooni rohkem kui mullu samal ajal,“ rääkis haigekassa juht.
Sikkuti sõnul on ravijärjekordi aidanud leevendada ka e-konsultatsioon teenus, mis võimaldab perearstil eriarstilt patsiendi tervisemure kohta nõu küsida ilma, et patsient peaks ise eriarsti järjekorras ootama. 2018. aastal kasvas e-konsultatsioonide arv rohkem 67% . 953 perearsti üle Eesti arutasid patsientide juhtumeid eriarstidega 21 763 korral. Kõige rohkem konsulteerisid perearstid eriarstidega neuroloogia, allergoloogia-immunoloogia, gastroenteroloogia ja ortoeepedia erialal.
Haigekassa juhatuse esimehe Rain Laane sõnul on lisarahastuse abil vähenenud järjekorrad ka kardioloogias ja neuroloogias.
2019. aastal kulub haigekassal ravijärjekordade lühendamiseks ligi 40 miljonit. „Lisaraha abil saame parandada arstiabi kättesaadavust ka edaspidi, aga ravijärjekordi mõjutab ka arstide puudus ja inimeste endi valik,“ selgitab Laane tõdedes, et lisarahast üksi ei piisa, et arstiabi kättesaadavust paranda.
Tervise- ja tööministri Riina Sikkuti sõnul tuleb ühest küljest tõsta kõige suurema vajadusega eriarstiabi rahastuse mahtu, ent teisalt napib mõnel erialal tervishoiutöötajaid. Arstide, õdede ja haiglate liidu kollektiivlepingu läbirääkimise tulemusena lisati haigekassa 2019. aasta eelarvesse 40 lisamiljonit arstide ja õdede palgatõusuks. „Arstide palgatõus on viimase viie aastaga olnud 55%, õdedel 65,6%. Selle abil oleme väärtustanud arstide ja õdede panust Eesti inimeste tervise hoidmisel. Meditsiinitöötajate palgatõus on vajalik ka selleks, et tagada meie inimestele maailmatasemel ravimeeskond Eestis,“ kinnitab Sikkut.
Ministri sõnul hakkavad ravijärjekorrad lühenema siis, kui inimesed saavad suure osa vajalikust abist perearstidelt-õdedelt, tervishoius toimub koostöö, e-lahendused toetavad infovahetust, patsiendikesksust ja arsti raviotsuste tegemisel ning elukeskkond meie ümber toetab tervise hoidmist.