Küsitlus: mida arvate ideest teine pensionisammas vabatahtlikuks muuta?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Malle Lepik, kasvataja
«Kuna käin tööl, siis ise seda maksan. Kui nad tahavad seda vabatahtlikuks lasta, nii et saab raha kätte, olen sellega nõus. Lõpuks ju ei tea, mis sellest rahast saab, kas riik võtab selle ära. Las igaüks teeb oma rahaga, mida tahab. Kas võtab välja või hoiustab. Mul on niikuinii teine hoius, kuhu kogun. Paneks selle sinna. Too on minu oma, võin iga kell välja võtta, mitte nagu praegu.»
Külli Jürine
Tiit Loim
Külli Jürine, pensionär
«Mina olen juba pensionär ja mul teist pensionisammast ei ole, ei ole neid asju väga uurinud. Mul on ka nooremad inimesed majas, 40–50-aastased. See on keeruline teema, aga olen siiski selle poolt, et noortel oleks kasulikum ja neil hästi läheks.»
Janar Edenberg
Tiit Loim
Janar Edenberg, ehitaja
«Ütlen ausalt: mind see teema ei huvita. Ma ei elagi pensionini, kuigi mul on pensionifond olemas küll.»
Angeelika Rebane
Tiit Loim
Angeelika Rebane, tööotsija
«Pooldan pigem vabatahtlikkust, sest keegi ei tea, kas saad hiljem selle raha endale või ei saa. Võin pensionisammast koguda, aga kui ma hiljem seda kätte ei saa, siis... Kas on sel mõtet? Sukasäärde pole ka mõtet raha panna, seal see ei kasva. Pigem panna see ise kuhugi kasvama.»
Astrit Böning
Tiit Loim
Astrit Böning, tööotsija
«Ma pole sellele isegi mõelnud. Teatud inimesed ei pruugi sellest muidugi teadlikud olla. Päris paljud ei tea, kuhu neil raha läheb, teised jälle teavad. Ise oleks vabatahtlikkuse poolt, aga teisi arvestades on võib-olla mõistlik kohustuslik sammas.»
Valeri Dmitrijev
Tiit Loim
Valeri Dmitrijev, töötav pensionär
«Mind see teema ei puuduta. Riik peab kuidagi korrigeerima seda. Pealegi elab pensionieani mõni üksik töömees, osa on invaliidid, pooled vaevalt käivad.»