See piinlik kõhukinnisus: kui kaua on normaalne olla ilma roojamata?

PM Tervis
Copy
Kõhukinnisus on piinlik probleem.
Kõhukinnisus on piinlik probleem. Foto: wen hui wang / PantherMedia / scanpix

Kõhukinnisuseks loetakse olukorda, mil inimene käib kakal vähem kui kolm korda nädalas, kirjutab Men’s Health. See kõlab ilmselt paljudele tuttavalt ning mõjutabki maailmas miljoneid inimesi. 

Hinnanguliselt kogeb enamik inimesi kõhukinnisust suisa igakuiselt. Esimene mõte on teha muudatusi toitumises, et olukorda leevendada, kuid kas kõhukinnisus võib osutuda ka ohtlikuks? Olenemata siin-seal kuuldud hirmujuttudest ei ole põhjust muretsemiseks, et soolestik plahvatab, kinnitas perearst John Whyte. «Inimese soolestik meenutab voolikut ning see on üsna tugev,» sõnas ta.

Kõhukinnisus võib ohtlikuks muutuda siis, kui tekib soolestiku ummistus, kuid see kimbutab pigem juba olemasoleva kroonilise haigusega inimesi, näiteks võib seda juhtuda Parkinsoni tõve põdejatel. «Enamikku see siiski ei mõjuta. Enamik inimesi tavaliselt igapäevaselt ei roojagi,» nentis arst.

Lenox Hill haigla EMO arst Robert Glatter lisas, et roojamise sagedus erineb suuresti ning üldiselt on inimesed omaenda tavapäraste harjumustega kursis. «Kui seda ei juhtu kauem kui kolm päeva järjest, peaks valvsaks muutuma,» sõnas ta. Arst muutub murelikuks siis, kui patsiendi kõhukinnisus kestab juba nädala ning samaaegselt puuduvad kõhutuuled, esineb kõhuvalu või turset. See võib olla märk sooleummistusest, mille puhul tuleb arstidel väljaheide soolestikust eemaldada.

Mõlemad arstid soovitavad paar päeva kestnud kõhukinnisuse puhul midagi ette võtta, mitte jääda ootama – juua rohkelt vett, süüa ploome või võtta kergetoimelist kõhulahtistit. Whyte’i sõnul on ohutu proovida kõhulahtistit kaks korda enne seda, kui muret arstile kurta, kuid ta hoiatab, et see ei peaks saama rutiiniks. «Inimesed, kes kasutavad kõhulahtisteid iga nädal, harjutavad oma keha nende mõjuga ära. Kõhulahtisti abi võib kasutada kord-kaks kuus,» lisas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles