«Skandinaavia vaikuse» režissöör Martti Helde selgitab: mis mõttega küll Eesti uutes filmides nii palju droonikaadreid näeb?

Spekter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Martti Helde
Martti Helde Foto: Sander Ilvest

Juba sel nädalal näeb kinodes uut Eesti filmi, «Risttuules» lavastaja Martti Helde psühholoogilist draamat «Skandinaavia vaikus». Intervjuus Postimehele rääkis režissöör viimasel ajal silma hakkavast trendist nii filminduses kui ka teles: rohkesti kasutuses olevatest droonikaadritest, mil ei näi sageli muud põhjendust olevat, kui et droon oli olemas, miks ka mitte.

«Mind on juba mõnda aega huvitanud, kuidas mõjutab mingi uus tehniline võimalus kunstilist keelt. Näiteks korduvad ja väga sarnased droonikaadrid paljudes filmides,» uuris ajakirjanik Hendrik Alla lavastajalt.

«Näitasin «Skandinaavia vaikust» agentidele, kes tegelevad välismüügiga, ja esimese asjana ütlesid nad, et pole näinud, et drooni oleks kasutatud loo jutustajana,» kaitses Helde oma uue filmi linnulennuhetki. «Droonil on dramaturgiline põhjendus, mitte lihtsalt liuglev pilt kõrgelt ja kaugelt, talle on narratiiv külge rakendatud. Sa mõistad, mille teenistuses on ekraanil nähtav kujund loo suhtes. Kui uue tehnilise vidina esimene eufooria saab otsa, siis hakatakse mõtlema, kuidas teha nii, et see lükkaks lugu edasi. Aga see võtab alati aega. Droon on nii uus asi, noorukieas alles. Aga «Vaikust» vaadates tasuks otsida nende kujunditele põhjuseid – nad on seal olemas.»

Loe tervet intervjuud: Režissöör peab oma publikust lugu pidama

«Skandinaavia vaikus» on «Risttuules» režissööri Martti Helde kauaoodatud uus film. Trillerlike elementidega psühholoogiline draama räägib kahe tegelaskuju taaskohtumisest. Ühine teekond läbi talvise maastiku sunnib avama aastate eest toimunud vägivaldse sündmuse tagamaad. Lahendamata minevik juhatab tegelased valiku ette, mis määrab nende mõlema tuleviku.

Filmi idee autor on Martti Helde ning stsenaarium on sündinud koostöös Inglise stsenaristi Nathaniel Priceiga. Peaosatäitjad on Rea Lest ja Reimo Sagor, heliloojaks Mick Pedaja. Mängufilmi produtseerib Elina Litvinova ja filmistuudio Three Brothers koostöös Prantsuse ja Belgia butiiklevitajatega.

Filmi operaatorid on  Erik Põllumaa  («Risttuules») ja  Sten-Johan Lill  («Päevad, mis ajasid segadusse»), kunstnik  Anneli Arusaar  («Jää»), kostüümikunstnik  Anna-Liisa Liiver («Risttuules»), grimmikunstnik  Liisi Roht  («Tõde ja õigus»), montaažirežissöör  Jaak Ollino Jr. («As I fall») ja helirežissöör  Matis Rei  («Seltsimees laps», «Tõde ja õigus»).

Apollo Kinodes alates 29. märtsist 2019.

Vaata seansside aegu ja osta pilet siit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles