Läbi puhastustule

Martin Ehala
, Tartu Ülikooli professor, Meie Eesti toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sandra Simone Jüriska, Tabasalu ühisgümnaasiumi üheksanda klassi õpilane. FOTO: Hanna-Lotta Kubi
Sandra Simone Jüriska, Tabasalu ühisgümnaasiumi üheksanda klassi õpilane. FOTO: Hanna-Lotta Kubi Foto: Hanna-Lotta Kubi

Koolikatseid võib vihata või armastada, aga vaieldamatult on see igakevadine karussell tähtis üleminekurituaal suurele osale põhikooli lõpetajatest. Oma mõtteid avaldavad äsja katsed läbi teinud üheksandikud Sandra Simone Jüriska (Tabasalu ühisgümnaasium) ja Laura Aljas (Jüri gümnaasium).

Sandra: Eks katsetel ole nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Tore on see, et õpilased saavad end proovile panna ja oma tulemusi teiste noortega võrrelda. Samas tekitavad katsed kindlasti palju pinget ja ärevust ning on õpilastele koormaks. Sõbrad, õpetajad ja vanemad panevad pinge peale, sest loodavad, et noorel õnnestub ehk mõnda eliitkooli sisse saada. Mina tunnen, et olen kohustatud katsed läbi tegema, kuna keegi ei suuda uskuda, et minusugune viieline õpilane võib-olla ei tahagi uhkesse linnakooli sisse saada. Seega lähengi lausa nelja kooli katsetele.

Siiski olen üsna kindel, et jätkan oma kooli gümnaasiumis, kuna pole ühtki põhjust, miks peaks kaugemale kooli minema. Minu kooli tase on piisavalt hea, õpetajad ja õpilased on toredad ning kool asub kodust viie minuti kaugusel. Minu jaoks on need piisavad põhjused, et seal edasi õppida, ning ka kõik teised noored peaksid hoolikalt järele mõtlema, kas linnakooli õpilase tiitel on ikka seda väärt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles