Maardu linna elanikud tunnevad, et nende käekäik Eesti inimesele korda ei lähe (2)
/nginx/o/2019/02/21/11807660t1ha889.png)
25. märts 2019, 20:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänases «Kuuuurija» saates võtame ette Maardu külje all olevate aiandusühistute mured. Nimelt on maardukad juba peaaegu 40 aastat oma köögivilju kasvatanud aiamaadel, mis asuvad Maardu linna piiril. Kokku on seal potipõllumajanduseks umbes 123 hektarit maad ja sellel maa-alal tegutseb täna kuskil 22 aiandusühistut, mis on loodud juba nõukogude ajal.
2009. aastal taotles Jõelähtme vald selle maa endale ja just potipõllumajanduse otstarbel. Valitsuse otsusega antigi need maad just selle klausli alusel Jõelähtme valla omandusse, kes rentis need omakorda edasi Maardu aednikele.
Nüüd, kui sellest on möödunud täpselt 10 aastat, otsustas Jõelähtme valla volikogu nende maade rendilepingud ühtäkki üles öelda ja maad müüa oksjonil enampakkumisega maha.
Tähelepanuväärne on see, et Jõelähtme valla üldplaneeringus on nende maade sihtotstarbeks määratud äri- ja tootmismaad, kuigi seal asuvad tegelikult tuhandete maardulaste aiamaad.
Miks ma seda kõike kirjutan?
Mul on kahju Maardu linna elanikest, et just nende suvilakesed sattusid Jõelähtme valla piiridesse. Muide kui Jõelähtme vald oleks need maad müünud enne kümne aasta kukkumist, siis oleksid nad pidanud vastavalt omandireformi seadusele maksma riigile 65 protsenti maade eest saadud tulust.
Nüüd aga oodati täpselt kümne aasta kukkumist ja siis – tundub – otsustati hakata raha teenima just maardukate arvelt.
Tänaseks on Jõelähtme vald saavutatud Maardu linnaga sellise kokkulepe, et muudetakse valdade piirid ja tuhanded aiakrundid hakkavad kuuluma Maardu linna piiridesse. Ometi on siin aga üks suur AGA.
Maardulased peavad ikkagi Jõelähtme vallale, kes sai maad riigilt tasuta, tasuma nende kruntide eest umbes 3,5 miljonit eurot. Praegu kogutakse raha ja üritatakse maad Jõelähtme vallalt välja osta.
Rääkisin seda lugu tehes ka Maardu linnapeaga ja mulle jäi küll kõlama sellest tehingust üks väga ebaõiglane asjaolu. Juhul kui Maardu linn oleks saanud need maad müüa tänastele rentnikele, oleks kogu see 3,5 miljonit eurot kulutatud selle ala arenguks. Sinna oleks veetud elektriliinid ja ehitatud korralikud teed. Täna ostavad maardulased maad küll välja, kuid taristu probleem selle ümbruses lükatakse puhtalt Maardu linna kaela.
Jõelähtme vald, kellel sisuliselt pole selle alaga kunagi mingit pistmist olnud ja kes pole kunagi selle maa ning selle kasutajate jaoks midagi teinud, saab nüüd lihtsalt 3,5 miljonit eurot tühjast kohast.
Oluline on ka see, et kõik need otsused on Jõelähtme valla volikogu kinnitanud ühehäälselt ehk justkui kõik Jõelähtme valla elanikud oleksid sellisele tehingule andnud heakskiidu. Kuna aednikud ei ole aga Jõelähtme valla kodanikud, siis pole neil mingit poliitilist võimalust Jõelähtme valla volikogu saadikuid mõjutada.
Me räägime täna palju integratsioonist ja sellest, kuidas venekeelsed elanikud saaksid meie ühiskonda paremini lõimuda ja tunneksid end siin paremini, kuidas täna seletavad aga Jõelähtme valla volikogu liikmed kogu Eesti rahvale seda, miks nad sellist rehepappi tegid.
Selle asemel, et anda maad Maardu linnale – kes oleks saanud pöörata maade erastamisest teenitud rahad linna hüvanguks – peab nüüd leidma täiendavaid vahendeid selle probleemiga tegelemiseks. Rääkimata sellest, et Maardu inimesed pannakse olukorda, kus nad tunnevad, et nende õigustest sõidetakse lihtsalt üle.