Teadvuse kaotanud vastast aidanud jalgpallur: kunagi ei tea, millal sul endal abi vaja läheb

Schär põrkas ühes olukorras peadpidi kokku grusiini Džemal Tabidzega ja jäi liikumatult lamama. «Olin juhtunule teistest mängijatest kõige lähemal. Nägin, et nad mõlemad kukkusid, minu meeskonnakaaslane liigutas end. Vahemaad oli ehk seitse-kaheksa meetrit. Kohtunik vilistas karistuslöögi, jooksin juba sinnapoole ja äkitselt nägin, et vastasmängija ei liiguta ennast. Läksin sinna ja surusid oma sõrmed talle suhu. Seejärel jõudsid juba arstid kohale ja pöörasid ta ümber,» jutustas Schäri lämbumisest päästa aidanud Ananidze toimunu kohta Venemaa portaalile championat.com.

Ta jätkas: «Esimest korda nägin samasugust olukorda ühel koondisemängul Kiievis, kus üks meie mängija läks ukrainlasele Gussevile appi. Väljakul oleme küll vastased, aga kunagi ei tea, millal võid ise niimoodi lamama jääda ja sul endal abi vaja läheb. Kokkupõrgete eest pole keegi kaitstud. Kõik teavad, et kui inimene neelab keele alla, tuleb sõrmed suhu suruda. Ei midagi keerulist. Saan kõikjalt tänuavaldusi, kuid ma ei teinud midagi erilist. Pead tegema nõnda, et inimese suu ei sulguks - see on kõige tähtsam -, ja pead hoidma tema keelt. Seejärel jõuavad arstid appi ja kõik saab normi.

Mulle kirjutavad isegi fännid Šveitsist, Inglismaalt. Põhiliselt inglise keeles. Ma ei oska seda eriti, kuid terminitest «respekt», «aitäh», «tubli» saan aru. Ma ei tea, kas seda olukorda näidati ka teleris või on nad näinud seda ainult fotodelt. See toimus ehk viis kuni seitse sekundit, seejärel jooksid kõik kohale.

See oli lihtsalt tugev kokkupõrge, kuid seda nähes tuleb reageerida. Šveitslane ei saanud eriti tugevalt viga, tõusis püsti ja jätkas peagi mängimist. Meie mängija aga sai ajupõrutuse ega lennanud isegi koondisega Iirimaale.»