Kas naistekütil Casanoval oli tõesti suguhaigus või üritas ta end huvitavana näidata?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
25. märts 2019, 16:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/25/11895297t1hddd9.jpg)
Itaalia 18. sajandi seikleja Giacomo Casanova memuaaride kohaselt seksis ta vähemalt 122 naisega ning sai suguhaiguse gonorröa ehk tripperi.
Itaalia Milano tehnikaülikooli teadlased uurisid Casanova päevikuid ja tegid lehekülgedele bakteritesti, mis ei näidanud, et kuulsal naistekütil oleks olnud suguhaigusi, teatab dailymail.co.uk.
«Kui ta tõesti oleks seksinud 122 naisega, siis oleks ta tõenäoliselt mõne suguhaiguse saanud. Uurisime Casanova päeviku lehekülgi ja seal olevaid baktereid. Tegemist on käsitsi kirjutatud päevikuga, mida see mees puudutas sageli. Sinna oleks pidanud jääma jälgi suguhaigusest, kui see oleks tal olnud, kuid me ei leidnud seda,» teatas päevikule keemilise uuringu teinud meeskonna juht Pier Giorgio Righetti.
Ta lisas, et seega on Casanova juhtumis kaks võimalust. Ta kas ravis end täiesti terveks või siis liialdas, et tal nii palju seksipartnereid ja haigus oli. Küll aga leidsid uurijad päevikulehekülgedelt märke mitmesuguste 18. sajandi ravimite kohta.
«Väidetevalt põdes see kuulus itaallane gonorröad ja meie põhitähelepanu oli sellel haigusel, kuid me ei leidnud mitte jälgegi sellest. Võimalik, et ta võttis igaks juhuks ravimeid, et seda ennetada, kuid siis kasutusel olnud ravimid ei ravinud seda suguhaigust,» selgitas Righetti.
Teadlased on ka varem Casanova päevikuid uurinud ja siis arvati, et see naistekütt haigestus vähemalt neljal korral suguhaigusse.
/nginx/o/2019/03/25/11895296t1h44f2.jpg)
Keemik Gleb Zilberstein uuris päeviku lehekülgi, mille Casanova kirjutas 1789 – 1798 ja leidis neilt jälgi elavhõbesulfiidist, millega 18. sajandil üritati gonorröad ravida.
Zilberstein arvas, et seikleja võttis seda mürgist ainet haiguste ennetamiseks, kuid see mõjus ta vaimsele tervisele halvasti, tekitades talle hilisemas elus hallutsinatsioone ja paranoiat.
«Arvan, et Casanova oskas endale luua imidži, et ta on võimeline isegi nunnad ära võrgutama. Seni on liikvel legend, et kui Casanova külastas Hispaania pealinna Madridi, hakkas nunnade seas levima gonorröa,» lisas uurija.
Suguhaiguse gonorröa ehk tripperi kohta on ülestähendusi juba 12. sajandist. Sajandeid üritati seda haigust ravida mürgiste ja eluohtlike ainetega ning enamasti tulutult. Alles 19. sajandil, kui leiutati antibiootikumid, oli võimalik seda suguhaigust ravida.
Gonorröad tekitab bakter Neisseria gonorrhoeae. Haiguse tunnusteks on halvalõhnaline voolus suguelunditest, valu ja urineerimisraskused.
Tänapäeval on casanova muutunud üldnimetuseks, millega tähistatakse mehi, kes harrastavad üheöösuhteid ja kellel on palju seksipartnereid.
Giacomo Girolamo Casanova sündis 2. aprillil 1725 Veneetsias näitlejanna Zanetta Farussi ja tantsija Gaetano Casanova perre, olles kuuest lapsest vanim.
/nginx/o/2019/03/25/11895298t1h313e.jpg)
Ta üritas õppida vaimulike seminaris, kuid see lõppes skandaaliga. Hiljem sai temast elukutseline hasartmängija ja naistevõrgutaja. Casanova reisis vabamüürlaste ridadesse kuuludes Euroopas, kohtudes ja suheldes mitmete 18. sajandi kuulsustega.
Oma elu viimased aastad oli ta Böömimaal, kuuludes Waldensteini krahvi Jospeh Karli õukonda.
Casanova kirjutas siis ka suure osa oma memuaaridest. Ta suri seal 4. juunil 1798 olles 73-aastane ja on maetud Duxi, tänapäeval Tšehhis asuva Duchcovi surnuaiale.
2005. aastal valmis režissöör Lasse Halströmil film «Casanova», milles kehastas naistekütti Heath Ledger (1979 - 2008).