Paarsada tõrvikuhoidjat toovad jüriöö tuleketi Paidest Viljandi

Marko Suurmägi
, peatoimetaja asetäitja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõrvikutulekett kulgeb jüriööl mööda Eestit
Tõrvikutulekett kulgeb jüriööl mööda Eestit Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

22. aprilli õhtul oleks vaja vähemalt 170 inimest, et tuua jüripäeva märgutuli tõrvikutega Paidest Viljandisse. Eestimaa südames asuva ajakeskuse Wittenstein plaani järgi peaks jüriööl märgutuli peale Viljandi jõudma veel Tallinna, Pärnu, Tartu ja Rakverre ning selleks on tarvis 1600 inimest.

Paide linnuses asuvas ajakeskuses Wittenstein sündinud idee näeb ette 1343. aastal asetleidnud jüriöö ülestõusu meenutamist üle-eestiliste tulekettidega. Plaani järgi hakkaks märgutuli Paidest kell 21 liikuma viiele poole ning teekonnal teistesse linnadesse oleks igal kilomeetril vähemalt kolm tõrvikuga inimest.

Kui teel seisev inimene näeb, et temast Paide pool asuva tulehoidja tõrvik on süttinud, süütab ta enda oma ja annab sellega märku järgmisele teel seisvale inimesele, et aeg on tõrvik süüdata.

"Tuleketi moodustamiseks vajame vähemalt 1600 vabatahtlikku tulehoidjat, kes soovivad anda oma panuse külaelu elavdamisse ja näidata kogu Eestile, et küla veel elab," on ürituse korraldajad oma üleskutsesse kirjutanud. Lisaks on nad koostanud õpetuse, kuidas ise tõrvikut teha.

Viljandimaal püüab korraldajaid jõudumööda aidata Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak, kes on pöördunud teekonnale jäävate Viljandimaa valdade poole ja kutsunud appi Kaitseliitu. Seda, millist teeda mööda tuli Viljandisse peaks jõudma, ei osanud Pihlak öelda, sest seda pole veel otsustatud.

Lühem tee oleks mööda Viljandi–Imavere maanteed, aga võimalik oleks liikuda ka läbi Olustvere, Suure-Jaani ja Vastemõisa ning sellisel juhul jääks teele palju rohkem asulaid, kust tulehoidjaid leida.

Korraldajad kirjutavad, et jüripäev oli üks maarahva olulisemaid pühi ning tol päeval 1343. aastal leidis aset eestlaste püüe vabaneda võõrast võimust. Ülestõus suruti maha kaks aastat hiljem pärast nelja eestlaste kuninga tapmist Paides. Lisaks meenutatakse tuleketiga 100 aasta möödumist Asutava Kogu kokkukutsumisest.

Üritust korraldab ajakeskus Wittenstein koos Pärnu muuseumi, Eesti maaelumuuseumide, Viljandi muuseumi, Kaitseliidu, Jüriöö pargi, EV100 toimkonna ning tuleteekonda läbivate omavalitsuste ja küladega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles