Savisaar: venelased aitasid parandada Tartu rahu sõlmimise tingimusi (42)
24. märts 2019, 15:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endine Keskerakonna juht Edgar Savisaar räägib Youtube'is avaldatud ajaloominutites, kuidas venelaste tähtsust Eestis alahinnatakse, samas kui just tänu venelastele kujunesid Tartu rahulepingu sõlmimistingimused soodsamaks.
«Ma tahaksin rääkida natuke venelaste osast Eesti ajaloos. Mul on kahju, et sellest nii vähe teatakse ja võib-olla mõned ei tahagi teada,» räägib Savisaar laupäeval avaldatud videoklipis. «Ma alustaksin 10. sajandist. Kas te teate, et Ida-Eestisse tekkis vene õigeusk varem kui katolitsistlik ristirüütlite toodud usk? Mõelge sellele külale, mille nimeks on tänapäevani Olgino küla, ja mõelge vürstinna Olgale, kes tõi Eestimaale õigeusu. Venemaale tõi selle alles tema pojapoeg.»
«Muidugi need olid karmid ajad – ma mõtlen 15. sajandile, kui Tartus uputati 72 õigeusklikku eesotsas piiskop Isidoriga, sest nad keeldusid usku vahetamast. Niisugused asjad jätavad ikka jälje. See on kõige kaugem minevik, millest ma midagi tean,» pajatab Savisaar.
«Ma tuleksin lähemale tänapäevale. Ja ma tuletan teile meelde Loodearmeed, millest me ju ka suurt midagi ei tea,» pöördub Savisaar vaataja poole. «Ometigi ma arvan, et kui ei oleks meie liitlaste näol olnud olemas Loodearmeed, siis me ei oleks saanud niisugust, soodsatel tingimustel sõlmitud Tartu rahu, nagu me lõpuks saime. Ma käisin 24. veebruaril Kopli pargis, kuhu on maetud sajad Loodearmee võitlejad, ja ega seal peale minu ja mõnede mu tuttavate suurt rohkem inimesi ei olnud.»
«Aga Loodearmeed tuleb ka meelde tuletada, sest tegelikult ulatuvad tema jäljed Eestis kuni 1941. aasta küüditamiseni välja. Jah, jäid veel mõned inimesed, kes Loodearmeest siia Eestisse elama jäid ja kes esimese küüditamisega siit ära viidi. Nii et ära ei viidud ainult eestlasi, vaid ära viidi ka venelasi – ja ma ei ütleks, et väga vähe. Aga need olid Valgekaardi ohvitserid, need olid inimesed, kes olid olnud kaupmehed, ärimehed. Need olid just nimelt need, kes pärast 1917. aastat tulid Venemaalt ära ja kellele Stalin jõudis nüüd järele,» räägib Savisaar videopostituses.
«Ma tuletaksin teile kõigile lõpetuseks meelde ka 1990.–1991. aastat, meie taasiseseisvumise aega. Jah, interite poolel oli Toompeal 4000–5000 inimest, kes meie vastu sõdisid – kuuest sajast tuhandest. Ainult et samal ajal Moskvas meeleavaldustel, mis olid Balti riikide iseseisvuse toetamiseks, oli pool miljonit inimest,» meenutab Savisaar. «Nii et tasub mõelda ka venelaste osale Eesti iseseisvumise juures ja ka varasematel ajaloolistel hetkedel. Ja mitte mõelda, et nad on mingisugused teise järgu inimesed. Nad on samasugused, nagu meie oleme, ja pidagem nendest lugu.»