Vanglate keskhaigla lugu

Kalev Vilgats
, Pärnu Postimehe arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
20 aastat hiljem võib vaid fantaseerida, milline näinuks Pärnu vana haigla piirkond välja, kui seal oleks leidnud koha vanglate keskhaigla.
20 aastat hiljem võib vaid fantaseerida, milline näinuks Pärnu vana haigla piirkond välja, kui seal oleks leidnud koha vanglate keskhaigla. Foto: Mailiis Ollino

Märtsis 1999 tekkis õrn lootus, et kui Pärnu haigla kord uude hoonesse kolib, võib vanasse asuda vanglate keskhaigla. Pärnu linnale oleks selline variant sobinud väga hästi. Tollane Pärnu maakonnaarst Guido Ratnik oli optimist, kes uskus, et ideaalis on uus haigla valmis 2000. aasta lõpul, aga reaalsem tundus 2001. aasta algus. Vanglate keskhaigla Pärnusse toomist toetasid nii linnavalitsus kui -volikogu, sest kasu töökohtade lisandumisest oli ilmselge.

Umbes samal ajal Pärnu haigla valmimisega pidi rivvi astuma Tartu vangla. See tähendas, et keskvangla kolib ära Patareist, kus asus vanglate keskhaiglagi, kuid Tartu kinnimajja polnud haiglaruume ette nähtud. Uue vanglate keskhaigla ehitamiseks ei jätkunud riigil raha. Nii oligi moodustamisel justiits- ja sotsiaalministeeriumi ühiskomisjon, mis pidi hakkama otsima, kuhu viiakse vanglate keskhaigla.

20 aastat tagasi oli vanglate keskhaiglas 160 voodikohta. Kõige enam oli tuberkuloosihaigete voodeid: 60. Psühhiaatriaosakonnas 28, kirurgias niisama palju ja sisehaigustes 44 voodikohta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles