Tellijale
Andres Vaheri kommentaar: Eesti jalgpall peab pöörama pilgu tulevikku
22. märts 2019, 15:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/21/11884193t1hf4e2.jpg)
Kolm tundi enne EM-valiksarja avanud kohtumist Põhja-Iirimaaga said Eesti jalgpallikoondislased teada, et nende «väikevennad» ehk U17 rivistus oli skooriga 2:1 maha murdnud Prantsusmaa. Jah, Lillekülas ei mängitud üleeile erinevalt Belfastist mõisa (ehk punktide) peale, ent võib julgelt arvata: meeskondade eeldatav tasemevahe oli poiste heitluses suurem kui meeste omas.
Meie noored jaksasid avapoolaja (0:0) vapralt ära kannatada. Kartust ei paistnud kusagilt. Tahtmine oli koguni nii kõva, et 2:0 eduseisus pidi treener Norbert Hurt järgmist väravat ihanud poisse rahulikumale tegutsemisele manitsema.
Ka Belfastis pidas A-koondis 45 minutit väravateta kenasti vastu. Algus oli küll kohutavalt arglik ja kindlasti polnud viigiseis päris teenitud, aga loeb ju sott tablool. Ent pärast puhkepausi tuli see, mis tulema pidi. Eesti tegi kaitses mitu lapsust ühtejutti ja Niall McGinn viis võõrustajad juhtima. 71. minutil pääses Henri Anier vastaste väravavahiga silmitsi, kuid lõi palli talle pihta. Peagi vormistas põhja-iirlaste kapten Steven Davis meie ametivenna Karol Metsa vea järel penaltist lõppseisu.
Oligi kõik. Kindel ja mannetu kaotus.