Autoga või autota, uusarendusse kodu soetajal ei pruugi parkimiskoha ostmisest pääsu olla

Uute korterite kuulutusi lapates tuleb pöörata tähelepanu sellele, et väga tihti saad sa pakutava hinna eest ainult korteri: kui tahad lisaks panipaika või parkimiskohta, tuleb selle eest eraldi maksta. Kui need sisalduvad müügihinnas, on see alati objekti tutvustavas tekstis välja toodud. Keeruliseks muutub olukord aga selles punktis, et kui panipaiga juurdeostmine on peaaegu alati vabatahtlik, siis parkimiskoha lisaks soetamine on haruldaselt sageli kohustuslik.

Arco Vara Kinnisvarabüroo maakler Gari Selgis ütleb, et parkimiskohtade arvu uusarenduste juurde kehtestab omavalitsus ja üldjuhul peab parkimiskohti olema rohkem, kui on kortereid. Sellega tekib arendajal kohustus kohad välja ehitada. Kuna maa peal neile väga sageli ruumi ei jätku, tuleb parkimiskohad ehitada maja alla ja see on üsna kulukas ettevõtmine. Sealt tekib ka põhjus, miks parkimiskohti eraldi tasu eest müüakse: nende rajamine on arendajale korralik väljaminek ja raha tuleb paratamatult kuidagi tagasi teenida.

Enamasti pakutakse võimalust korterile juurde osta ka panipaik, kohustus see reeglina pole. «Üldjuhul tuleb panipaik ja parkimiskoht soetada lisatasu eest. Teatud tüüpi kinnisvara puhul – ridaelamud ja eramajad – on need enamasti juba hinnas. Panipaiga hinnad võivad jääda suurusjärku 2000–5000 eurot. Parkimiskohad majaalustes maksavad parklates 3000–20 000 eurot, hind sõltub suuresti hoone piirkonnast. Kesklinnas ja vanalinnas on hind oluliselt kõrgem kui linna ääres,» räägib Selgis.

Parkimiskoha suuruse standardnõue on Selgise sõnul 2,6 korda 5 meetrit ja üldjuhul on selle ruutmeetri hind väiksem kui korteri ruutmeetril. «See muidugi ei tähenda, et parkimiskoha ehitamine odavam oleks, sest majaaluse garaaži väljaehitamine on arendajale kulukas,» ütleb ta.

Uus Maa Pluss kutseline maakler Elar Toomsalu ütleb, et vahel müüakse parkimiskohti ühe korteri kohta ka mitu. Nagu korterite puhul, sõltuvad ka panipaiga ja parkimiskoha hinnad väga piirkonnast, kus need asuvad, samuti tuleb hinna puhul eristada väliparkimiskohta ja garaažikohta – viimane on kallim. «Tallinna äärelinnas jäävad panipaigad uusarenduste puhul hinnaklassi 2000–3000 eurot, kesk- ja südalinnas 4000–6000 eurot, parkimiskohad vastavalt 3000–5000 eurot ja 10 000–25 000 eurot. Kesk- ja südalinna puhul on valdavalt tegu garaažikohtadega, äärelinnas, kus ruumi rohkem, on ka palju väliparkimiskohti,» sõnab ta.

Loobumisvõimalust ei pruugi olla

Kas parkimiskohast saab loobuda või ei, oleneb Selgise sõnul arendaja müügistrateegiast. «On arendusi, kus parkimiskoht tuleb kindlasti osta, aga valdavalt on see vabatahtlik,» sõnab ta. Parkimiskoha soetamise poolt ka siis, kui endal seda vaja ei ole, räägib tema sõnul väga tugev argument: järelturul on korterit hiljem palju kergem müüa, kui selle juurde kuuluvad nii parkimiskoht kui ka panipaik. «Lisaks muutuvad aasta-aastalt üldkasutatavad parkimisalad kas tasuliseks või kaovad sootuks. Seda väärtuslikum on kindel parkimiskoht aastate pärast. Hea näide on nõukogudeaegsed magalapiirkonnad,» räägib ta.

Toomsalu sõnab, et mõningate arendusprojektide puhul on tegu tõepoolest valikulise ostuga – kui kohta ja panipaika vaja pole, siis seda ka osta ei tule. Tihti on aga tegu siiski kohustusliku väljaminekuga. «See sõltub suuresti nõudlusest parkimiskohtade ja panipaikade suhtes konkreetses arendusprojektis. Kui projektis on iga korteri juurde mõeldud üks parkimiskoht ja panipaik, siis üldjuhul on kohustuslik need soetada, kuid kui mõni ostja soovib mitut parkimiskohta ja panipaika, võib teine ostja nende ostust ka loobuda,» ütleb ta.

Kui ostja on aga täiesti kindel, et ei soovi parkimiskohta, on täiesti võimalik, et konkreetne korter jääbki ostmata. Kas parkimiskoha ostmise kohustusest saab taganeda või ei, sõltub sajaprotsendiliselt arendajast. Selgis sõnab, et temale teadaolevalt seadusest tulenevat õigust parkimiskoha või panipaiga ostmise kohustusest taganeda olemas ei ole. «Selline on kaup ja ostja otsustab, kas ta neil tingimustel soovib osta või mitte,» ütleb ta. Kui tingimused ei sobi, tuleb ostjal paraku edasi liikuda ja otsida teistsugune korter, kus tingimused lisapindade ostu suhtes vabamad.

Lahenduseks alternatiivid

Parkimiskoha ostmise nõue on Toomsalu sõnul sätestatud eelkõige seetõttu, et projekti arendajal ei jääks projekti valmides ja pärast korterite läbimüümist eraldi parkimiskohti ja panipaiku kätte liiga palju. Kui tead, et kindlasti üht, teist või mõlemat ei soovi, siis Toomsalu sõnul on lisaks lootusele, et keegi teine sinu korterile mõeldud lisapinda endale tahab, veel võimalik proovida arendajaga korralikult läbi rääkida – vahel õnnestub ka siis ostukohustusest pääseda.

Parimaks lahenduseks võib sel juhul osutuda siiski uusarendusest loobumine ja järelturu korterite seas ringi vaatamine. «Kokkuvõttes peab koduostja ise otsustama, mis vastab tema vajadusele. Uusarendusse korteri soetamisega kaasnevad teatud ühekordsed kõrvalkulud, lisaks parkimiskohale ja panipaigale on tarvis soetada ka köögimööbel, valgustid ja muu selline, mis teisel või enamal ringil olevatel korteritel on hinna sisse juba arvestatud. Mõned inimesed võivad kindlasti selliste tingimustega ostust loobuda ning suunduda järelturule,» ütleb Selgis.

Toomsalu ütleb, et üldiselt Eesti koduostjad siiski mõistavad panipaiga ja parkimiskoha vajalikkust ka siis, kui neil pole plaanis kumbagi kasutada – just seetõttu, et sääraste lisadega korterit on hiljem lihtsam müüa. Kui mõte kasutamata jääva pinna ostmisest on aga väga vastumeelne, tuleb tõesti valmis olla ka selleks, et uusarendus ei ole sulle koduks sobivaim.