Tellijale
Filmiarvustus «Meie»: võluv perekond rätsepakääridega (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Film «Meie» («Us») oli kohe algusest peale õudne: Michael Jacksoni T-särk ja perepuhkus varateismelistega. Edasi läks ainult jubedamaks.
Ma pole nõrganärviline ja julgen tunnistada, et umbes kolmandiku filmist vaatasin läbi sõrmede. Sõna otseses mõttes. Oli nagu tugevam olla. Kiidan filmitegijaid selle eest, et kui golfikepp pea purustas või suured rätsepakäärid pehmesse ihusse tungisid, siis seda otse ei näidatud. Lõpuks on see kino, mitte anatoomiatund.
Kui öelda filmisõbrale, et film on «Kao ära» autoritelt, tormab ta padinal kinno. Siiski, need on kunstnikud, mitte käsitöölised, ja «Kao ära» tüünest painajalikkusest pole siin varjugi. Varju? Jah, varju.
Film räägib sellest, kuidas ülimalt kena afroameeriklastest keskklassi perekond sõidab suvitama pereema lapsepõlvekodusse. Lihtsalt see on veidi veider, et pereema ei taha hästi minna. Ja siis tulebki välja, et luupainaja minevikust hakkab jälle peale käima.