Piret Noorhani: oma lugusid jagades tuleme inimestena üksteisele lähemale

ESTO 2019
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Baltic Heritage Newtorki president ja Väliseest Muuseumi VEMU peaarhivaar Piret Noorhani.
Baltic Heritage Newtorki president ja Väliseest Muuseumi VEMU peaarhivaar Piret Noorhani. Foto: Erakogu

ESTO 2019 meeskonda kuulub toimekaid eestlasi kõikjal üle ilma. VEMU peaarhivaar Piret Noorhani seisab hea selle eest, et valmiks ülevaatenäitus ESTO ajaloost. VEMU ehk Torontos tegutseva väliseesti muuseumi ning ERM-i ehk Tartus paikneva Eesti Rahva Muuseumi koostöö «ESTO – üleilmse eestluse hoidja» avatakse publikule pidulikult 30. juunil. Milline on aga Pireti isiklik suhe ESTO-desse?

Minu isiklik kokkupuude ESTO-dega piirdub osalemisega 2013. aastal San Fransiscos toimunud festivalil. Läksin sinna Kanadas elava eestlasena oma diasporaaelu neljandal aastal. Arhivaarina olin muidugi kursis ESTO-de uhke ajalooga. Samuti olin kuulnud palju isiklikke mälestusi, seega teadsin, mida need festivalid väliseestlastele tähendasid. Lähiajaloost mäletasin ka diskussioone selle üle, kas ESTO-sid peaks enam üldse korraldama ja kui, siis kus – kas pigem Eestis või välismaal, seal, kus väliseestlased elavad. Arvamusi oli erinevaid.

Seepärast ei tulnud üllatusena, et 2013. aasta ESTO-st ei võtnud osa nii palju rahvast kui näiteks Stockhomis 1980. või Torontos 1984. aastal. Või et puudus tohutu rongkäik, kus eestlaste uhke sinimustvalge vägi igale linnakodanikule silma oleks hakanud. Selle asemel meelitas linlasi hoopis vikerkaarevärviline seltskond – ESTO-ga sama ajal peeti linnas geiparaadi.

Piret Noorhani hoiab arhiiviriiulite vahel alles ka huumorisoont.
Piret Noorhani hoiab arhiiviriiulite vahel alles ka huumorisoont. Foto: Erakogu

Väliseestlus on muutunud, nii nagu on muutunud maailm ja Eestigi selle sees. Ometi pole kuskile kadunud võõrsil elavate eestlaste vajadus aeg-ajalt suuremal hulgal kokku tulla ja oma identiteeti kinnitada. Viimaste aastate väljarände tõttu on eesti kogukonnad välismaal uusi liikmeid saanud, tekkinud on lausa uued tõmbekeskused. Ka neil uutel tulijatel on soov omadega kohtuda ja jagada eestlaseks olemise võlusid ja valusid. Seepärast ei maksa imestada, kui keegi jälle ESTO lipu haarab ning järjekordset suurkogunemist korraldama asub – une- ja jõudeajast vabatahtlikku tööd tehes.

ESTO 2019 juurde tõi mind mu praegune töö VEMU-s ehk väliseesti muuseumis Torontos. Oli aeg teha ülevaatenäitus ajaloolistest ESTO-dest. Koos Eesti Rahva Muuseumiga kuulutasime 2017. aastal välja kogumisaktsiooni, et saada kogudesse juurde uusi materjale, mis näituse koostamist hõlbustaksid. Aktsioon on ametlikult ammugi lõppenud, aga materjale laekub ikka veel.

Täname kõiki, kes võtsid vaevaks ja vastasid küsimustikule ning saatsid meile põnevat kraami!

Oleme saanud nii mälestusi kui fotosid, reisipäevikuid ja filmilinte, aga ka tühje ja täis õllepurke ning veinipudeleid, mis ESTO-de logosid kannavad. Näituse tegemine on täies hoos. VEMU ja ERM-i kõrvale on kaasatud ka Eesti kirjandusmuuseum. Näitust «ESTO – üleilmse eestluse hoidja» saab esmalt näha 2019. aasta suvel Tartus Eesti Rahva Muuseumis, seejärel mitmel pool mujal Eestis ja viimaks ka väliseesti kogukondades.

Alates 1972. aastast on toimunud üksteist ülemaailmset eestlaste kokkusaamist üheksas erinevas linnas. Lisaks võimalusele kohtuda teiste rahvuskaaslastega ja hoida alal eesti kultuuri, kasutati kokkusaamisi ka poliitilisteks demonstratsioonideks, et juhtida tähelepanu Eesti okupeerimisele. Näitusega tutvustame ESTO-de lugu kodueestlastele ja noorematele põlvkondadele, kes ise neist üritustest osa ei võtnud. Samuti annab näitus teenekatele osalenutele võimaluse uuesti kogeda ESTO-del tuntud ühtsust.

BaltHerNet-i president Piret Noorhani koos kolleegidega Maarja Merivoo-Parro (Tallinna ülikool) ja Tiiu Kravtseviga (Rahvusarhiiv) ESTO 2013 infomessil.
BaltHerNet-i president Piret Noorhani koos kolleegidega Maarja Merivoo-Parro (Tallinna ülikool) ja Tiiu Kravtseviga (Rahvusarhiiv) ESTO 2013 infomessil. Foto: Erakogu

Lisaks ESTO näitusele avatakse 2019. aasta suvel Eestis rida teisigi väliseesti teemalisi näitusi Baltic Heritage Newtorki koordineeritava väliseesti näituste festivali raames. Korraldajate lootus on, et nõnda oma lugusid jagades tuleme üksteisele lähemale. Praeguseks on koha leidnud või leidmas 15 väljapanekut Tartus, Tallinnas ja Võrus. Infot kõigi nende kohta saab ESTO 2019 ja BaltHerNeti veebilehe kaudu, meedia ja sotsiaalmeedia vahendusel, aga ka siinsamas, Postimehes. Eestlased on muuseumisõbralik rahvas – loodame, et leiate tee meie näitustele!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles