Kremli kontrollitavate suurte Venemaa telekanalite langustrend Eestis on viimase aasta jooksul peatunud, vähesel määral on vaatajaid juurde võitnud Pervõi Baltiiski Kanali (PBK) uudisteprogrammid.
Venemaa telekanalite langustrend Eestis on peatunud
/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
21. märts 2019, 16:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
PBK turuosa selle aasta veebruaris oli 4,6 protsenti, RTR Planetal 4,2 protsenti ja kanalil NTV Mir 3,7 protsenti, seega kokku vaatas kolme suurt Venemaa kanalit 12,5 protsenti auditooriumist. Aasta tagasi veebruaris vaatas PBK-d 4,5 protsenti, RTR Planetat 4,5 protsenti ja NTV Mir turuosa oli 3,8 protsenti, selgub Kantar Emori teleauditooriumi mõõdikuuringutest.
Uuringufirma valimis on 4-74 aastased Eesti elanikud, kelle kodusesse telerisse on paigaldatud mõõdik.
Veebruaris 2019 vaatas väiksemaid venekeelseid kanaleid nagu Rent TV Estonia kaks protsenti, rahvusringhäälingu ETV+ turuosa oli 0,9 ja meelelahutuslikul 3+ kanalil 0,5 protsenti. Aasta varem veebruaris olid need näitajad Ren TV Estonial 1,8 protsenti, 3+ kanalil 1,1 protsenti ja ETV+ kanalil 0,9 protsenti.
Kõige vaadatavama telekanali ETV turuosa oli veebruaris 17,5 ja eelmise aasta veebruaris 17,6 protsenti.
Samas on suurima Venemaa kanali PBK uudiste vaadatavus püsinud aasta jooksul stabiilsena või isegi veidi suurenenud. PBK «Eesti uudiseid» vaatas selle aasta veebruaris keskmiselt 39 000 inimest ehk 3,2 protsenti, aasta varem jälgis seda uudistesaadet 38 000 inimest ehk samuti 3,2 protsenti. Sama kanali peamine uudistesaade «Vremja» kogus veebruaris keskmiselt 32 000 vaatajat ehk 3,2 protsenti ja aasta varem 27 000 vaatajat ehk 2,2 protsenti auditooriumist.
Näiteks Eesti presidendi pidulikku vastuvõttu ja kõne 24. veebruaril vaatas sellel ja eelmisel aastal keskmiselt 290 000 inimest, mis teeb enam kui 24-protsendilise turuosa.
Võrreldes 2014. aasta veebruariga on aga kolme suure Venemaa telekanali vaadatavus Eestis olnud märgatav. Nii oli PBK turuosa veebruaris 2014 6,1 protsenti, NTV Mir kanali vaadatavus 5,3 ja RTR Planeta vaadatavus 4,3 protsenti. ETV turuosa viis aastat tagasi veebruaris oli 18,9 protsenti.
Nelja aasta võrdluses on veidi langenud ka PBK «Eesti uudiste» vaatajate arv. Veebruaris 2015 vaatas «Eesti uudiseid» keskmiselt 42 000 inimest ehk 3,4 protsenti auditooriumist ja peamist uudistesaadet «Vremja» 39 000 ehk 3,2 protsenti.
Eestis elas 1. jaanuaril 1 323 824 inimest, neist venelasi oli üle 330 000 ja muid rahvusi üle 68 000.
Analüütikud toovad välja kaks peamist põhjust, miks venekeelsete kanalite vaatajaid juurde ei ole tulnud. Esiteks kasvab võimalus vaadata üha rohkem kanaleid ja programme läbi erinevate seadmete ning suureneb nende inimeste hulk, kellel polegi kodus telerit. Teiseks oskavad nooremad venelased juba üsna hästi lisaks emakeelele ka eesti keelt ning veel mõnda võõrkeelt ning ei ole seetõttu jäigalt seotud ainult venekeelsete programmidega.
Näiteks on nelja aastaga Venemaa presidendi Vladimir Putini uusaastapöördumise televiisorist vaatajate arv Eestis langenud enam kui 25 000 inimese võrra. 2015. aasta 31. detsembri õhtul vaatas PBK otse-eetrist Putini pöördumist 83 000 silmapaari ehk peaaegu seitse protsenti kogu Eesti teleauditooriumist, selgub Kantar EMOR-i uuringust. Eelmise aasta viimase päeva õhtul vaatas Venemaa presidendi kõne televiisorist 57 000 inimest ehk sama palju kui on Narvas elanikke.
Eesti teleprogramme vahendavate suuremate operaatorite kliendid maksavad põhipakettides olevate Venemaa suurte kanalite eest asjatundjate hinnangul umbes kolm miljonit eurot aastas, sarnase summas eest müüvad need kanalid Eestis reklaamisekundeid ja teenivad niimoodi aastas kokku umbes kuus miljonit eurot. Kõik suuremad teleprogramme vahendavad operaatorid on Postimehele kinnitanud, et vaatajahuvi suurte Venemaa telekanalite vastu on märkimisväärne ja konkurentsitingimustes on PBK, RTR ja NTV põhipakettides.
Kõik Venemaalt lähtuvad üldhuvi programmi edastavad telekanalid on rohkem või vähem keskvõimu kontrolli all. Suurim omanik on Venemaa Riiklik Televisiooni ja –raadiokompanii, kellele kuuluvad sellised kanalid nagu Pervõi Kanal, RTR ja Rossija24. Eestis, Lätis ja Leedus on ilmselt kõige tuntum PBK, mis kuulub Lätis registreeritud kontserni Baltijas Mediju Alanse peakorteriga Riias. Suur osa PBK programmist on siiski ülevenemaalise Pervõi Kanali toodang. NTV kuulub riigi enamusosalusega ettevõttele Gazprom.