Üllatav: tegelikult saame me teadlaste sõnul täiskasvanuks hoopis selles vanuses
21. märts 2019, 19:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hääleõigus ning luba osta alkoholi tekib meil 18-aastaselt, kuid millal me tegelikult täiskasvanuks saame?
Mingis vanuses eeldavad meilt kõik, et meil on töö, me suudame end üleval pidada ning teeme mõistlikke otsuseid. Kuid kui vaadata ringi ühismeedias, siis näeme ikka ja jälle, kuidas millennialid (ja teisedki) kurdavad, et adulting is hard ehk «täiskasvanutamine on raske».
Seega pole imestada, et viimastel aastatel on arutama hakatud, mida täiskasvanuks olemine tegelikult tähendab. Psühholoogid on kasutusele võtnud ka väljendi emerging adulthood ehk täiskasvanuikka jõudmine, et iseloomustada 20ndates inimeste elufaase, kes ei tunne, et nad pole enam teismelised, kuid samas ei tunnista end veel ka täieõiguslike täiskasvanutena.
Teadlased aga ütlevad nüüd, et tegelikult saame me täiskasvanuks alles 30-aastaselt, kui meie aju jõuab kolm aastakümmet väldanud arengu lõppu.
«Mida me öelda tahame: on aina absurdsem nõuda kindlat definitsiooni, mil peaks lapsest täiskasvanuks saama,» selgitab Cambridge’i ülikooli psühhiaatriaprofessor Peter Jones väljaandele BestLife. «Tegemist on märksa nüansirikkama muutusega, mis võtab kolm mitu aastakümmet.»
Jones tõdeb, et iga, mil keegi täiskasvanuks saab, ongi inimeste jaoks erinev, kuid inimest 20ndates pole korrektne täiskasvanuks nimetada, kuna tema aju on veel pidevas arengus. «Pole olemas lapsepõlve ja täiskasvanupõlve. Inimesed on teekonnal, nad on trajektooril.»