Juhtkiri: elu mererannas
21. märts 2019, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haljala vallavanem Leo Aadel sai ametist priiks. Kümneaastase vallajuhikogemusega poliitikut tabas sariumbusaldamine pärast Vihula vallaga liitumist, ning mis seal salata – koos territooriumi laienemisega laienesid ka liivakastis kehtivad mängupõhimõtted ning üksteise kangutamine ja salakokkulepete sõlmimine jätkus, lihtsalt osatäitjad vahetusid.
Kui Virumaa Teataja kirjutas 2011. aastal Raivo Uukkivi vallavanemaks valimisest, siis oli tegemist juba üheksanda vallajuhiga, kes viimase kümne aasta jooksul Vihula valla eesotsa asus. Aega, mil Annes Naan vallajuhi kohuseid täitis, saab vaevalt rahuajaks nimetada, kuid ametis püsis ta kõik neli aastat ja alles peale kohalike omavalitsuste valimisi ning ühinemist Haljala vallaga 2017. aastal loovutas ta selle koha Leo Aadlile. Ajal, mil Uukkivi Rene Treiali asemel ametisse valiti, oli volikogu esimeheks samuti Vello Väinsalu. Külajutud räägivad seda ja teist, aga kõneletakse sellestki, et vallajuhi toolil võib maanduda seesama Rae valla mees.
Külajutud räägivad seda ja teist, aga kõneletakse sellestki, et vallajuhi toolil võib maanduda seesama Rae valla mees.
Haljala volikogu, ka eelmine koosseis, peab peeglisse vaatama. Vallavanema süüks pannakse Haljala uue kooli ehitamise takerdumist, mida võib väga lihtsustatult lahti seletada nii, et vallavanem tahtis ehitada uut koolimaja, mis maksab hinnanguliselt 6–7 miljonit eurot. Väljastpoolt valla eelarvet oleks saadud selleks otstarbeks umbes 2,5 miljonit ja valla omaosalus oleks olnud umbes 4,5 miljonit, mis oleks Haljala vallale ilmselgelt üle jõu käiv summa olnud.
Volikogu oleks pidanud kollektiivselt meelde tuletama, et nemad on siiski vallavanema tööandjad ja seavad ette nii-öelda strateegilised suunad. Vallavanem ilma volikogu nõusolekuta poleks saanud kooli asjus vaid omast tarkusest tegutseda. Kui tegutses, pidanuks ta lahkuma juba varem, sest kooli ehitamise teema polnud mitte hiljutine asi.
Volikogudel on õigus otsustada väga suurte rahasummade üle, kuid kas teadmatusest või poliitilistest huvidest lähtudes tehakse pahatihti väga vääraid otsuseid. Rakvere Targa Majaga oli ju sama lugu: tasakaalukad teoreetikud arvutasid ja kinnitasid, et selline asi ei hakka reaalelus toimima, kuid linnavolikogu õigel ajal pidurit ei tõmmanud ning läkski nii nagu tavaliselt, kui parafraseerida Venemaa välisministrit Lavrovi.