Näitus tutvustab eestlaste pulmatekkide traditsiooni

Margus Martin
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rehbinderi majas saab neljapäevast alates vaadata eesti pulmatraditsioone tutvustavat pulmatekkide näitust.
Rehbinderi majas saab neljapäevast alates vaadata eesti pulmatraditsioone tutvustavat pulmatekkide näitust. Foto: Andrus Eesmaa

Rakveres Rehbinderi maja galeriis avatakse neljapäeval Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala tudengite tekinäitus "Kirjatud tekid".

Kirev näitus tutvustab tudengite kangakudumise õppeaines telgedel kootud villaste koopiatekkide abil eesti pulmatraditsioone.

Mustrite mahavõtmist ja kangakudumist juhendas kultuuriakadeemia lektor Christi Kütt, kelle pulmavaibad on väljapanekus koos õpilastöödega. Küti sõnul on kangastelgedel kootud mustrilised tekid valmistatud muuseumis säilitatud terviklike tekkide või tekikatkete põhjal, andes seeläbi uue elu unustusse vajunud käsitööpärandile.

"Siinse näituse esemed on valminud traditsioonilisi tehnikaid ja töövahendeid kasutades. Igal inimesel on oma suhe minevikuga ja sealt pärit esemetega," kõneles Christi Kütt. "Minu jaoks ei ole olemas uut ilma vanata, seda ennekõike edasiantavate väärtuste kaudu. 19.–20. sajandi algusest pärit kaasavaratekkide motiivistik on ka selle väljapaneku inspiratsiooniallikaks."

Lektori hinnangul on kollektsioon mõeldud rõhutama rahvusliku käsitöötraditsiooni järjepidevust ja püsivust, looma sidet möödunuga ja seda sidet riietuse- ja kodusisustuse kaudu kinnitama.

"Minu ettekujutuse kohaselt on vaibad valminud, mõeldes naistele kui kultuuri järjepidevuse kandjaile. Kootud kollektsioonis on kasutatud vanu käsitöövõtteid ja kaunistusviise – tikandit ja metallnaaste –, mis on ammusest ajast tuntud võtted ja millega rõhutati esemete kaitsefunktsiooni kui üht vanemat ja põhilisemat," selgitas Christi Kütt.

Materjalina on kasutatud linast ja villast lõnga, Eesti jaoks traditsioonilist, läbi aegade kohaseimat omamaist materjali. "Minu jaoks ei ole olemas uut ilma vanata, seda ennekõike edasiantavate väärtuste kaudu. Igal inimesel on oma suhe minevikuga ja sealt pärit esemetega," väitis Kütt.

Näitust on võimalik vaadata kuni Rakvere linna päevade lõpuni, 10. juunini. Täpsemat infot lahtiolekuaegade kohta leiab sihtasutuse Virumaa Muuseumid kodulehelt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles