Pärnumaal kütiti möödunud jahiaastal ligikaudu 300 metssiga
20. märts 2019, 10:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jahimeeste ja veterinaarameti andmete põhjal on keskkonnaamet teinud kokkuvõtte metssigade küttimisest eelmisel jahiaastal. See viitab metssigade arvu suurele langusele.
Läinud jahiaastal, mis kestis 1. märtsist veebruari viimase päevani, kehtestas riik Pärnumaal küttimiskohustuseks 300 metssiga. Jahimehed küttisid 280 isendit, hukkununa leiti üks ja lasti kaks looma. Küttimiskohustuse protsent oli Pärnumaal 94, mis on riigi keskmisest kõrgem.
Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnade kohaselt on nii küttimisandmetest kui surnuna leitud sigade kogusest selgelt näha, et metssigu on meie metsades väheks jäänud. “Riigi antud küttimismahust täitsime 85 protsenti, mis on loodetust tunduvalt rohkem,” ütles Korts.
Prognoositi 70‒75protsendist küttimismahu täitmist. “Surm ei võta ka sealt, kus pole, ja metssigade arvukuse langust näitab see, et võrreldes eelneva jahiaastaga surnuna leitud isendite arv vähenes üle nelja korra. Meie hinnangul elutseb Eesti looduses praegu 4000‒5000 metssiga,” lisas tegevjuht.
Möödunud, 2018.‒2019. jahiaastal kehtestas riik Eestis küttimiskohustuseks 5575 metssiga. Jahimehed lasid kokku 4636 isendit, hukkununa leiti 57 ja hukati 32 isendit.
“Kuna katk ei ole kuhugi kadunud, tuleb meil jätkata küttimist vähemalt juurdekasvu piires ja hoida metssigade arvukus järgnevatelgi aastatel madalal,” selgitas Korts. “Praegu oleme saavutanud riikliku tauditõrje komisjoni antud asustustiheduse: üks metssiga 1000 hektari kohta. Katsume seda taset hoida.”
Metsseale võib jahieeskirja järgi pidada aasta ringi varitsus-, hiilimis- või ajujahti. 1. oktoobrist 31. märtsini võib pidada jahti jahikoeraga.