Sander Karu: mokatubakas jääb tihti märkamatuks

Noorsoo- ja piirkonnapolitseinike tööpõld on mitmekülgne, ent mitmesuguste lastega pidevalt kokku puutudes näen, et nende peamised probleemküsimused keerlevad tihti meelemürkide trio ümber: alkohol, tubakatooted ja narkootikumid.

Kui alkoholi ja narkootikumide kahjulikkusest on räägitud palju ning noored isegi teavad, millised tagajärjed nende tarbimisel on, siis mokatubakat peetakse ekslikult leebemaks asjaks ning selle laastavast mõjust tervisele nii palju ei räägita.

Kuigi huuletubakas on suitsuvaba toode ega riku kopse, sisaldab see siiski sõltuvusttekitavat nikotiini, 28 vähki põhjustavat ainet ja ligi 2000 keemilist ühendit. See omakorda tähendab, et mokatubakas tekitab ka tavatubakatoodetest suuremat sõltuvust.

Mokatubaka tarvitamine võib meedikute hinnangul tekitada suisa südame kloppimist ning ärevushäireid. Lisaks põhjustab see igemehaigusi, suuõõne, neelu ja kõhunäärme vähkkasvajaid ning hammaste varajast väljalangemist. Selle tarvitajal on 30 protsenti suurem oht surra südameinfarkti või insulti kui meelemürgist hoiduval inimesel.

Paraku on aga selle kahjuliku toote kasutamine noorte seas väga levinud. Seda kinnitavad ühtviisi nii kooliõpetajad kui ka kaasõpilased, kes sellest politseilegi teada andnud on. Ka paljud täiskasvanud on huuletubakast kuulnud, aga ei tea paraku selle kahjulikest mõjudest. Kui leidub neid, kes arvavad, et selles midagi ohtlikku ei ole, siis nad eksivad.

Minu senise praktika jooksul on noorim mokatubaka tarbija olnud vaid 12-aastane. Tema oli poiss ja just valdavalt poiste seas see asi populaarne ongi.

Tavaliselt on huuletubakakarbid kahekihilised ja lapsed teevad nii, et ülemise kaane alla pannakse näts, aga alumises osas on tubakapadjakesed.

Kui noortelt endilt uurida, miks nad tubakatooteid tarvitavad, siis põhjuseid, miks suitsetamiseni jõutakse, on mitu. Ajend võib olla väär­arvamus, et suitsetamine ei ole kahjulik. Samuti uudishimu, ka halb eeskuju lähedastelt ja sõpradelt või lapse soov kuuluda selle tegevuse kaudu mõnda gruppi, olla täiskasvanum või teatud ringkonnas populaarsem.

Olgu tegu mokatubaka või vesipiibuga, tuleb vanematel ja teistelgi eeskujuks olevatel täiskasvanutel lapsele rõhutada, et need kõik on ühtmoodi sama kahjulikud kui mistahes teine tubakatoode.

Paraku tuleb tõdeda, et vanematel ei ole esmapilgul lihtne märgata, kui laps mokatubakat tarvitab, sest sellel puudub sigaretile omane spetsiifiline lõhn. Ent piisava tähelepanelikkuse ja hoolitsusega oma lapsega suheldes ei jää see lõpuni märkamatuks. Ka ei oska vanemad ega õpetajad tubakakarpi nähes tihti kahtlustada, et see võib sisaldada kahjulikku ja lastele keelatud ainet.

Politsei teeb koolidega pidevalt koostööd. Noorsoopolitseinikud käivad alatasa koolides rääkimas mokatubaka tarbimise kahjulikkusest ja selle tagajärgedest. Korraldatakse politseioperatsioone koolidesse ja lõbustusasutustesse, kus varem huuletubakat avastatud. Pedagoogid toetavad meid sellega, et võtavad ühendust noorsoopolitseiga, kui on kahtlus, et keegi tarvitab või müüb mokatubakat.

Politsei pöörab tähelepanu ka sellele, kelle käest alaealine meelemürki sai. Seadus sätestab, et suitsuvaba tubakatootega kauplemisel on isikut – ka alaealist – võimalik karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, mis on 1200 eurot, või arestiga. Alaealine ei tohi omada ega tarbida suitsetatavaid ega suitsuvabasid tubakatooteid.

Mida peaksid vanemad või kooliõpetajad jälgima? Kui laste taskutes või kotis leidub salvrätikuid, mis oleksid nagu kuivanud verega koos, tuleks sellele kindlasti tähelepanu pöörata. Laps petab oma vanema ilmselt ära, et huulest jooksis natuke verd, aga tegelikult nad pühivad pärast tubaka tarvitamist sellega suud.

Kui aga lapse kotist või laualt leitakse kahtlane ümar karbike, tuleks selle sisus veenduda. Tavaliselt on huuletubakakarbid kahekihilised ja lapsed teevad nii, et ülemise kaane alla pannakse näts ja öeldakse vanematele või õpetajatele, et see on nätsu hoidmiseks, aga tegelikult on alumises osas tubakapadjakesed.