Kuidas kontrollida taksojuhi seaduskuulekust?

Jüri Saar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bolt.
Bolt. Foto: Bolt

Ühistranspordiseadus paneb omavalitsusele kohustuse kontrollida, et sobimatu taustaga juhid ühissõiduki rooli ei istuks ja et ühissõidukijuht ikka keskmisest seaduskuulekam kodanik oleks.

Aga nagu hiljutine vahejuhtum Taxify rooli keeranud pedofiiliga selgelt ilmsiks tõi, on see töömahukas, et mitte öelda raskesti täidetav kohustus, ja Tartu linn ärgitab märgukirjas seadust muutma.

Viimasel ajal on ka Postimehes olnud käsitlus kunagi pedofiilias süüdi mõistetud juhi teenindajakaardist. Praegune süsteem ei võimaldagi sellised asju väga kontrollida, nentis Jüri Mölder.

1140 nupuvajutust

«See tegevusvaldkond, kui räägime taksondusest ja infoühiskonna teenuse kaudu teenuse osutamisest, on mõneti problemaatiline,» ütles Tartu linnasekretär Jüri Mölder. «Viimasel ajal on ka Postimehes olnud käsitlus kunagi pedofiilias süüdi mõistetud juhi teenindajakaardist. Praegune süsteem ei võimaldagi selliseid asju väga kontrollida.»

Tartu ühistranspordi peaspetsialist Madis Oona ütles, et Tartus on teenindaja- kaart väljastatud 1140 inimesele. Kaardid on eluaegsed. Praeguse lahenduse puhul ilmnevad probleemid siis, kui linnale laekub teade. Asi on selles, et karistusregistrist ei toimu kontrolli automaatselt, seda peab tegema käsitsi. Kuid Oona sõnul on ametnikel ka muid ülesandeid ja ei ole võimalik, et keegi vajutab huupi igaks juhuks nuppe – järsku on tekkinud uus karistus.

Mölder lisas, et seadustes tulevad ka selged raamid, milliseid andmeid karistusregistrist näeb.

«Inimene on kunagi pedofiilias süüdi mõistetud, karistus on kustunud ja registri arhiivi kantud. Meie päringuga ei näegi midagi ja kustunud karistusega inimesele ei ole takistusi teenust osutada,» rääkis Mölder. «Ühistranspordiseadus räägib sellest loogikast, et senine karistus muutub probleemiks alles siis, kui karistusi on üle ühe.»

Oona lisas, et peale selle on ametnikule antud võimalus asjaolusid kaaluda. Näiteks seda, kas karistus on ehk ebaproportsionaalne. «Võibolla paneme inimese halba olukorda, sest ta peab kellelegi raha teenima, ja see on ainus, mida ta oskab,» lisas ta.

Möldri sõnul peaks parema lahenduse leidma uus riigikogu ja seadusesätted uuesti sõnastama, sest omavalitsused tegutsevad keskvõimu seatud reeglite järgi ning seadustes sätestatud tingimusi on kohustuslik täita.

Taxify takso.
Taxify takso. Foto: Ints Kalnins/reuters

Pimesikumäng

Omaette probleem on see, et ühistranspordiseaduse muudatustega on taksovedudelt kadunud teeninduspiirkonnad. Varem lubas Tartu linna antud luba tegutseda Tar tu territooriumil, nüüd enam selliseid piiranguid pole. Tartu teenindajakaardiga võib teenust osutada ka Tallinnas. Ja Tartus võib teenust osutada 9515 inimest – nii palju on üle riigi kehtivaid teenindajakaarte.

«Kes sel juhul üldse on õigustatud järelevalvet teostama? Seaduse järgi saab järelevalvet teha see, kes on teenindajakaardi väljastanud,» nentis Mölder. «Kui kõik võivad sõita kõikjal, muutub selline kontrollisüsteem ebamõistlikuks. Aga me ei tohi teha ka kontrolloste, et välja selgitada, kas teenuse osutajal on selleks õigus, kas tal endal on dokumendid korras ja kas sõidukil on dokumendid korras. Kuidas me üldse kontrollida saame? See valdkond vajab süsteemselt muudetud lähenemist.»

Mölder lisas, et kui infoühiskonna teenuse abil teenust osutavat sõidukit väliste märkide põhjal tuvastada ei saa, siis ei teagi kontrollijad, kes üldse teenust osutab. «Kuidas siis aru saada, kes nendest 9515 inimesest on pedofiil või vägivallatseja?» märkis ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles