Inimhingede inseneri salapärane kelder

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristjan Kassi raadiosaatjaid täis keldrikamber näeb esmapilgul välja nagu lennujuhtimiskeskus.
Kristjan Kassi raadiosaatjaid täis keldrikamber näeb esmapilgul välja nagu lennujuhtimiskeskus. Foto: Üllar Priks

Kristjan Kass on hariduselt psühholoog. Kui inimeste analüüsimine aga juhtme kokku jooksutab, astub ta piiksuvaid masinaid täis punkrisse ning asub ennastunustavalt morsekoode klõbistama ja lõputud nupuridu kruttima. Miks? Sest kõik raadioamatöörid teevad sedasi.

Kristjan Kassi elamist Viiratsi alevikus pole keeruline leida. Tuleb lihtsalt vaadata, millise eramu ümber kõige vihasemad mastid ja antennid püsti on.

Raadioamatöör viib külalise ilma pikema sissejuhatuseta keldrisse, mis on maast laeni tehnikat täis. Numbrijadasid kuvavad arvutiekraanid, piiksuvad ja sahisevad saatjad-vastuvõtjad, signaalivõimendid, filtrid ning kes teab mis peened masinad veel. Nende ette on sätitud mugav nahast pöördtool, kuhu loo peakangelane maha potsatab, et seletama asuda.

Niisama igavusest mees masinate taga ei passi – tema kirg on raadioamatööride võistlused. Need on eri pikkusega intensiivsed ühendusejahid, kus relvaks võistlejate teravad kõrvad. Kui mõni säärane lahing käimas, tõuseb Kass oma pöördtoolist vaid selleks, et tualetti minna. Ärkvel hoiavad teda hasart ja külm limonaad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles