«Naise ilu ja instinkti suurejoonelisus ei saa kulmineeruda iialgi majapidamises ja laste kasvatamises. Täiuse saavutamiseks peab naine olema iseseisev.» Nii sõnastas Karin Luts oma maailmavaate juba 20-aastaselt. Temast sai üks intelligentsemaid ja isepäisemaid Eesti kunstnikke.

1960 alustas Karin Luts graafikaõpinguid Stockholmi rahvaülikooli kursustel Adelaine Cross-Eriksoni juures, kus täiendas end litograafias ja akvatintas. Huvi graafika vastu muutus peagi valdavaks ning paari aasta pärast tuli esimest korda tunnustus – auhind Milaanost. Oma graafikatöödega saavutas ta läbimurde Soomes, kus 1964 toimus Karin Lutsu isikunäitus.

Litokursusel, mida juhatas Blackerbergi kunstnik Sixten Hage, armus 63-aastane Karin Luts endast poole nooremasse juhendajasse. «Minu füüsiline mina ärkas nagu kivisest kirstust ja muutus liikuvaks, õrnalt rahutuks.» Kuid esialgsele vaimustusele järgnes kiire pettumus, mis muutus lausa vihkamiseks, kui selgus, et noormehel oli enam homoseksuaalseid kalduvusi kui huvi tema kui naise vastu. 

Kommentaarid (1)
Copy