Uus-Meremaa tulistamisohvrite matmise venimine põhjustab pingeid (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/03/17/11872246t1h0197.jpg)
Esimeste Christchurchi mošeetulistamise ohvrite surnukehad antakse peredele üle pühapäeval, ohvrite omaste pahameel matuste venimise pärast kasvab.
Islami tavade kohaselt tuleb lahkunud matta 24 tunni jooksul, kuid võimude sõnul muudab reedese veresauna keerukas uurimine kiire edenemise keeruliseks.
Võimud on lubanud, et vähemalt üks surnukeha antakse omastele üle täna õhtul, kõik 50 ohvrit peaks peredele üle antama kolmapäevaks.
«Pered on kurvad, kuid hakkavad ka pahaseks saama. Nende surmapõhjus on teada, miks mitte anda välja juba tuvastatud inimesi,» ütles šeik Amjad Ali, kes saabus Aucklandist matuste korraldamisel abistama. «Ma ei kurjusta võimudega, sest neil on oma reeglid, kuid nad balansseerivad kultuuri ja usu ning kohalike seaduste vahel.»
Uus-Meremaa peaminister Jacinda Ardern ütles, et väike arv surnukehasid antakse omastele üle alates pühapäeva õhtust. «Loodame, et kõik surnukehad antakse peredele üle kolmapäevaks,» ütles valitsusjuht, kelle sõnul tuvastamisel on abiks kuus Austraalia eksperti.
Hukkunuid on mitmest põlvkonnast ja nende vanus jääb nelja ja 77 eluaasta vahele. Neile kõigile tehti kompuutertomograafia uuring, neilt võeti sõrmejäljed ja eemaldati nendega kaasas olnud esemed,» ütles peakoroner Deborah Marshall ja lisas, et läbi viidi ka lahang.