Kampaania kutsub vähem liha ja magusat sööma
17. märts 2019, 10:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervise arengu instituudi (TAI) kampaania "Tasakaalus peitub jõud" kutsub eestimaalasi vähem lihatooteid ja magusat sööma, järgima toidupüramiidis esitatud toitumissoovitusi ning vältima ekstreemseid dieete.
TAI korraldatud toitumisuuring näitas, et eestimaalased söövad soovitatust oluliselt vähem köögivilju, täisteratooteid, kala, pähkleid ja seemneid, kuid liiga palju lihatooteid, magusaid ja soolaseid näkse.
TAI toitumiseksperdi Tagli Pitsi sõnul on toitumise valdkonna üks suurimaid müüte see, et on olemas tervislikud ja ebatervislikud toidud. "Tegelikult ei ole ükski toit olemuselt tervislik või ebatervislik, küsimus on kogustes ja tasakaalustatuses ning tervisliku toitumise korral ei pea alati loobuma toitudest, mis meeldivad. Küll aga tasub otsida paremaid alternatiive. Süüa võib põhimõtteliselt kõike, kuid õiges koguses. Toitumise tasakaalus hoidmiseks võiks vähem süüa toite, kus on palju lisatud suhkruid, ning rohkem toite, milles on palju kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid," ütles Pitsi. Ta lisas, et näiteks tuleks suurel osal eestimaalastest vähendada lihatoodete tarbimist, ent me ei soovita lihast täielikult loobuda.
Toitumiseksperdi sõnul vajab inimese keha heaks toimimiseks toitaineid õiges vahekorras ja need võiks saada toidust. "Selleks peab toit olema mitmekesine ja tasakaalustatud. Kuigi organism võib toimida ka väga ühekülgse ja tasakaalustamata toitumise juures, suureneb sellise toitumisega oluliselt haiguste risk ning väheneb eluiga," märkis Pitsi.
Eesti riiklikud toidusoovitused on esitatud püramiidina, millel on kujutatud toidugruppide kogused vahekorras, mis peaks tagama organismile vajalikud ained. Kõige lihtsam on toidupüramiid ette võtta ja võrrelda oma toitumist sellel soovitatuga.
Ülekaalulisus on Eestis aina süvenev probleem. Iga teine täiskasvanu ja vähemalt üks kolmest 6–13-aastasest lapsest Eestis on ülekaaluline või rasvunud ning nende osakaal – eriti laste seas – kasvab iga aastaga. Rasvumise probleem on meil üks Euroopa suurimaid. Ülekaalulisus ja rasvumine on mitmete haiguste riskiteguriks: need soodustavad südame-veresoonkonnahaigusi (insult, infarkt) ja teatavate vähkkasvajate vormide teket. Hinnanguliselt on toitumistegurite osakaal nii südame-veresoonkonnahaiguste kui pahaloomuliste kasvajate väljakujunemisel kuni 30 protsenti.
Olulisimad tervisliku toitumise põhimõtted leiad SIIT.