Kolumn: koos tegemise needus

Martin Pent
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Martin Pent.
Martin Pent. Foto: Erakogu

Tehke koostööd, kuulutavad nad. Koostöö on moodsa aja märksõna, ütlevad nad. Koostöö päästab maailma, proklameerivad nad. Ja nad on oma veendumuses visad, kuulutades oma mantrat väsimatult, nagu oleks see pärit pühakirjast.

Ja loomulikult, kes söandakski vastu vaielda. Koostöö oma parimas vormis on kahtlemata ihaldusväärseim sotsiaalne interaktsioon. Küllap on kõik kogenud, kuidas õnnestunud koostöö tulem on kaugelt parem kui kõigi koos töötavate asjaosaliste saavutatud tulemuste kogusumma. Mõtestatud, motiveeritud ja õlitatult kulgev koostöö on ideaal, mille poole püüelda tuleks.

Hoopis teine asi on aga see, kas ja kuidas palju kiidetud koostööharrastus inimestel siis ka tegelikkuses välja tuleb. Ideaalid on toredad, kuid vaid senikaua, kuni need argielu hallusest vaadatuna liiga kõrgeks ja kättesaamatuks ei muutu, vastasel juhul tekitavad need juba frustratsiooni. Tõendeid ei tasu liiga kaugelt ilmselt otsida, tarvitseb vaid küsida kellegi käest, kel oli võimalus maitsta elu “ideaalse” ühiskondliku korraga impeeriumis, mille õigusjärglane Eestist ida poole jääb.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles