Juveliiridünastia asutaja Fabergé jõudis ringiga kodulinna tagasi

Laura Vadam
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pärnust pärit maailmakuulsa, kuningakodadele ja tsaariperedele ning miljonäridele kivist ja vääriskivist nikerdisi meisterdanud Gustav Fabergé nimi on mujal justkui tuntum. Kuigi 2015. aastal avati kontserdimaja kõrval tema ausammas, tutvustamaks pärnakatelegi omakandi inimest, kes pani aluse unikaalsele kivist pisiskulptuuride voolule. Sellegipoolest elab tema pärand idas ehk Venemaal, kus Fabergé meistrite õpilased tegutsevad tänini. Seesuguse kunstivormi asjatundjad saab aga üles lugeda vaid kahe käe sõrmedel.

Pärnu Fabergé seltsi asutaja kunstnik Tiina Ojaste tõdeb, et haruldane kunst on säilinud ja viimaks suvepealinnagi jõudnud tänu sealsetele meistritele. Nad jätkasid tööd 1920. aastatel Uuralis, mille Permi oblasti kunstikolledžisse rajati oskuste edasiandmiseks kivinikerdajatele ja skulptoritele eriala. Miks just sinna? Sest on materjali.

“Selline nišikunst saab ellu jääda, kui saadakse kokku seal, kus on ainet. Linnatingimustes on seda raske teha. Nii pead elama kunstnikule kohast elu kohas, kus on materjal, tööriistad ja keskkond, mis loometegevust toetab,” tõlkis Ojaste Permist küpsiste ja präänikutega siia sõitnud meistri Vitali Gnatjuki mõtteid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles