Proteesihüvitist saab kasutada ka norskamise raviks

„Norskamisega võib omakorda kaasneda raske hingamishäire ehk uneapnoe, mis vajab arsti sekkumist, kuna pikaaegne vale hingamishäire võib põhjustada erinevaid tervisehäireid,“ selgitas Sakala Unekeskuse unearst Heisl Vaher ning lisas, et kõige uuenduslikum ravimeetod norskamisele ja uneapnoele on norskamiskape ehk unekape.

Vaher selgitas, et paljudele patsientidele teadaolevalt on ainus uneapnoe ravimeetod hingamisfunktsiooni toetav CPAP raviseade, kuid teadusuuringud on tõestanud, et unekape võib olla sama efektiivne ravimeetod näiteks kergema või keskmise raskusega uneapnoe puhul.

„CPAP on kindlasti efektiivne, kuid paljudele patsientidele see ei sobi või neile ei meeldi seda kasutada, mistõttu loobutakse CPAPi kasutamisest, kuigi hingamiseks on see vajalik,“ rõhutas Vaher. Samas nentis Vaher, et unekapest ei pruugi kõik abi saada – seda eriti juhul, kui patsiendil on tugev uneapnoe.

Teeme selle nimel tööd, et haigekassa hüvitaks norskamiskapet ka alla 63-aastastele, sest hetkel on proteesihüvitist võimalik saada pensionäridel, osalise või puuduva töövõimega inimestel või üle 63-aastastel.

Norskamiskapet hüvitab haigekassa osaliselt proteesihüvitise kaudu, mida on kolme aasta peale 260 eurot. „Teeme selle nimel tööd, et haigekassa hüvitaks norskamiskapet ka alla 63-aastastele, sest hetkel on proteesihüvitist võimalik saada pensionäridel, osalise või puuduva töövõimega inimestel või üle 63-aastastel, kuid kaperavi potentsiaal on kindlasti laialdasem,“ kinnitas Sakala Unekeskuse tegevjuht Hendrik Kiige.

Unearsti sõnul on ööseks suhuasetatav kape mõõtmetelt üsna väike võrreledes CPAP aparaadiga ja selle hooldus lihtne, seega võtavad patsiendid antud ravimeetodit lihtsamalt omaks ning jäävad tõenäolisemalt pikaaegselt kasutama. Kaperavi on alternatiiviks ka siis, kui muud uneapnoe ravimeetodid nagu hingamisfunktsiooni toetavad seadmed ei sobi patsiendile.

„Patsiendid, kellel on kodus olles kasutusel CPAP raviseade, leiavad, et kape on sobilik ka neile, kes reisivad tihti ja ei soovi suuremat raviseadet kaasa võtta,“ sõnas Vaher.

Selleks, et saada aru, kas kaperavi on sobilik, tuleb pöörduda unekeskuse poole, kus töötavad koos unearst, kaperaviga tegelev hambaarst ja müofunktsionaalne terapeut. Pärast uneuuringu läbimist, saab unearst suunata norskaja kapesid valmistava hambaarsti vastuvõtule. Kui hambaarst hindab hammaste olukorda, arvu ja asendit sobivaks, saab patsiendile valmistada personaalse kape, mis leevendaks öiseid hingamishäireid. 

„Hambaarstide roll norskamise ja uneapnoe ravis oli varasemalt väike, kuid ilma kogenud hambaarstita pole võimalik kaperavi läbi viia,“ selgitas Unekeskuse tegevjuht.

Interdistsiplinaarne lähenemine, kus töötavad koos unearst, müofunktsionaalne terapeut ja hambaarstid, annab Kiige sõnul võimaluse pakkuda patsiendile mitmekülgsemaid ravilahendusi. Vaheri sõnul saab unearst soovitada uneuuringu alusel kaperavi, kuid kape tüübi ja sobivuse määrab hambaarst. Ühtlasi on oluline teada, et kuna seade on tihedas kokkupuutes hammaskonnaga, siis igaöine seadme kasutamine või tekitada teatud muutusi liigeses ja hammaskonnas.

„Selle tõttu jääb kaperavil olev patsient kõigi kolme spetsialisti jälgimisele - unearst annab hinnangu hingamishäire võimaliku süvenemise kohta, hambaarst jälgib hammaskonna muutusi ja suunab vajadusel suuhügienisti vastuvõtule, müofunktsionaalne terapeut abistab harjutuskavade järgimisel,“ sõnas unearst Heisl Vaher.

Sakala Unekeskuse tegevjuhi sõnul on kaperavi arvestatav alternatiiv  uneaegsete hingamishäirete ravis ning seda tuleks teadvustada kui adekvaatset ravimeetodit, mis kuulub ka raviteenuste loetellu ning on haigekassa poolt hüvitatav. Seda eelkõige seetõttu, et paljudel juhtudel on kaperavi patsiendile mugavam raviviis, aga ka seetõttu, et kaperavi on hinnalt soodsam. Näiteks norskamiskape maksumus on kordades soodsam kui seda on CPAP aparaadi maksumus. Soodsam hind võimaldaks Haigekassal laiendada abisaavate inimeste hulka, kellele antud ravi hüvitada.